TOOMAPÄEV JA JÕULU OOTUS
M. J. Eisen "Meie jõulud"
3.

     Jõuluvorstide valmistamine langes peaasjalikult toomapäevale, niisama jõuluõlle keetmine. Enne toomapäeva vaadati taevast; punane taevas ennustas jõuluvorstide õnnestumist. Mõnes kohas algas õlle valmistamine juba toomapäeva poole öö ajal, seega pimedas. Valitses ju usk, et võõras silm ei tohi näha jõuluõlle vee viimist, sest seesugusel puhul ei hakanud õlletegijate arvates õlu käärima. Toomapäeval käima pandud õlut tohiti juua alles jõuluõhtul. Saaremaal keelati öösi tuld üles võtta kartes, et niisugusel puhul loomad palju lõõtsutavad. Tarvastus nõuti vanasti, et iga hurtsikut pirdudega valgustatakse hingede eemalehirmutamiseks. Ülepea tekitanud hinged sel puhul seal kõige suuremat hirmu.

     Toomapäeva paiku käis peremees veskil. Kui peremees viljakotid reele ladus, vaatas perenaine hoolsalt järele, et kottide suud oleksid ikka ree eesmise otsa poole. Kui suud oleksid ree tagumise otsa poole, kardeti, et teel kirikupapp vastu tuleb ja viljakotid ära võtab. Peale selle kardeti veel, et niisugusel puhul veskilt jõuluks jahu kätte ei saa.

      Jõule oodatakse kaua; on nad ju nii- ütelda pühade pühad, ülemad kui kõik muud pühad. Kuuldakse sagedasti väidet: jõulud tulevad härgadega, lähevad hoostega. Ehk ka:

Tuleb kui härra (saks),
istub kui isand,
kaob kui kerjaja!

       Vanemad inimesed arvestavad aegsasti: mardist kuus nädalat jõulu; lapsed aga arvestavad päevi. Jõulukuu alguses öeldakse Võrumaal "Jõulud on Riias!"
Öeldakse ka: "Jõulu juba mäe taga! Jõulud juba kopli veeres! Jõulud värava taga! Jõulud ukse ees! Jõulu ukse taga!". Võru pool arvatakse: "Talsipüha jo sendseperähn!". Puhjas öeldakse: "Jõulud tulevad Ängo küla poolt, õlekood seljas."

Alatskivil öeldakse:

Jõuaksid need jõulukesed,
nika- näka näärikese,
siis saaka matsu moka peale,
kinerkonti keele peale.

       Toomapäevast peale algas majas eriline suur ettevalmistus ehk etus jõulude vastuvõtmiseks; Pärnu- Jaagupis juba nädal enne jõule. Kõige enam jõupingutust nõudvaks päevaks kujunes jõululaupäev, eriti naisväele. Juba kukelaulust tõusti üles, et jõulutöödega aegsasti jõuda lõpule. Peale igapäevaste tööde langes jõululaupäevale veel hulk ettevalmistustöid, kui neid varemini ei olnud tehtud. Põltsamaal toodi laupäeva hommikul juba pimedas metsast heinu koju, et suvel oleks ilus heinaaeg.