TOOMAPÄEV JA JÕULU OOTUS
M. J. Eisen "Meie jõulud"
1.

       Toomapäev on nagu jõulu sissehelistav kirikukell. Toomapäeval algavad täiel hool jõuluettevalmistused. Hiius öeldakse, et sel päeval avab Jumal taevaväravad. Niisama kuuleb Hiius kõnekäändu:

Toomas toores mees toob jõulud,
Nuut hiivapulk viib jõulud.

       Toomaga mõeldakse siin muidugi toomapäeva 21. detsembrit ja Nuudiga nuudi- ehk hiivaknuudipäeva 7. jaanuaril. "Toores mees Toomas" kannab rahvasuus veel mitut muud nime, nagu must Toomas, tahma- Toomas, nõgi- Toomas, aga ka püha Toomas, maajumal Toomas, Toone Toomas, katku Toomas ja katkujumal Toomas. Toomapäeva hüütakse ka nõgikukepäevaks, nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks. Lapsed ootavad toomapäeva lauldes:

Tule, tule, Toomake,
jõua, jõua, jõuluke,
jõulud aga jooksevad lauda mööda,
vana sea selga mööda,
kirju kitse külge mööda.

Tooma tulek ja jõulutoomise soovi avaldatakse ka järgmiste sõnadega:

Jõuaks Toomas jõulu tuua,
siis saaks jälle õlut juua,
õlut juua, makit maitsta!

Mustjalas käisid toomapäeval "jõulutoomad", kes meelde tuletasid, et kolme päeva pärast on jõulud. Neid külalisi kostitati õllega.

Toomapäev võib täie õigusega kanda musta Tooma, tahma- Tooma nime, sest sel päeval algab majades suurpuhastamine, pühkimine, koristamine, küürimine. Kõik tolm, tahm, pühkmed koristatakse majast välja, isegi kerist puistatakse; kividelt puhastatakse tahm küljest ja katkiste kivide asemele pannakse uued. Pestakse ka pesu, küüritakse laudu, lühidalt - püütakse maja jõuluks täiesti korda seada. Magamiskotid viiakse õue, niisama magamisriided, kus neid tuulutatakse ja kus kottidesse uusi õlgi või heinu pannakse.