| KALENDRIVEERG 12. MÄRTS -TALIHARJAPÄEV Tähtpäeva nimetus näib ütlevat, et nüüd on see kõige kangem pakane ja lumemöll kätte jõudnud. Aga ei ühti. Tegelikult on talve selgroog juba varem murtud ja talve taganemise märgid mitut moodi näha. Mitte ilmaaegu pole rahvasuu mõnel pool Eestis taliharjapäeva hoopis varasema ajaga seostanud. Südatalveks on pakutud enamjagu tõnisepäeva, aga ka küünla- ja paavlipäeva - küllap omaaegsete talvede käredusest sõltuvalt. Alates tõnisepäevast pidi ju põõnav karu teist külge pöörama ja hakkama teist käppa imema. Sellest et rohi, heinakõrred ja maa lund vihkama hakkavad, on juttu paavlipäevast peale. Teisalt on taliharjapäeva nihkumises nimelt märtsi keskpaiga lähedale omajagu põhjendust kui päeval, mil võib kindla peale tähistada mulla järele kibeleva põlduri ja aedniku rõõmu seeüle, et põrguline talv on nüüd päriselt ära võidetud. "Liivimaa entsüklopedistiks" nimetatud Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel pani juba üle kahesaja aasta tagasi kirja, et taliharjapäev tähistab lume sulamahakkamist. Helmest on hilisemal ajal kirja pandud ütlemine: "Taliharjapäeval on vanad inimesed tähele pannud, et siis on talv kõige kaugemal ja peale taliharjapäeva hakkab talv taganema ja ilmad hakkavad soojenema." Nii et rahvakalendrile jääb ikka õigus, hakka sa temaga vaidlema või mitte. Kahjuks on talihari niisugune tähtpäev, mis meie kunstipärandisse pole jälgi jätnud. Pole meil seesuguseid pilte loole lisada, millel "talv mõlema silmaga nutab". Kui keegi siiski ajakohast pilti ihkab, siis otsigu üles Capeki "Aedniku aasta" ja sealt ehk leiate. Muidugi võiks ka muistsele sõjajumalale Marsile mõelda, kellest märtsikuu oma sõjakama nime on saanud. Ja tänagem õnne, et Marsi jüngrid tänavuse märtsi hakul meie maal ei müdistanud. Lahesõjastki pahandust kogu maailmale küllalt. Mis kuu teise nimetusse - paastukuu - puutub, siis paneb see enamikku meist ebameeldivustundest õlgu võdistama. Ent äsjane teade, et mullusega võrreldes tuleb tänavu Tallinna poodides müügile ainult 60% liha ja piimasaadusi, võimaldab peatselt oma kõhu varal katsetada paastu sugemeid neilgi, kes arstide ja teatud kiriklike konfessioonide paastumissoovitusi ei taha tõsiselt võtta. Jüri Kuuskemaa |