RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVI MÄRTSIS
Christina Lään, Eesti Vabaõhumuuseum
I

Märts on tuntud ka kui paastukuu. Tänavu on kuu esimeseks tähtpäevaks tuhkapäev, ka evdokiapäev, mis on vähesel määral tuntud Setus ja Vastseliinas.

Tuhkapäev *(1. märts), vastlapäevale järgnev päev, on eestlaste rahvakalendris üsna tuntud. Eesti talupoja silmis oli tuhal teatud puhastav või maagiline tähendus. Tuha soodsa mõju taimekasvule ning kahjureid hävitava toime on aiapidajad omaks tunnistanud. Tuhkapäeval külvati tuhka põllule ja aeda või hoiti kogutud tuhk külviajaks. Tuhkapäeval sõelutud tuhast tehti lehelist, mida kasutati pesupesemisel ja seebikeetmisel.

Peale kaitse ja puhtuse tähistas tuhk laiskust ja mustust. Laiskust sümboliseeris ka Mulgimaa tuhkapoiss - poisi või tüdruku rõivis nukk, kelle pea oli tuhaga täidetud. Ta toodi salaja tallu, sokutati ukse kõrvale või visati üle läve tuppa. Kui tooja vahele jäi, siis aeti tal luuavars seljas oleva kasuka varrukast läbi ja saadeti minema, tuhkapoiss seoti aga selga või luuavarre külge. Kui tuhkapoiss päevavalgeni tallu jäi, siis jäi ka laiskus majja.

- Kui tuhkapää naised külasse tulid, siis visati nendele tuhka saba peale. (Emmaste)

- Kui tuhkapäeval tuleb mõni naine peresse, toob ta suiks kärbseid. Selle vastu on piutäis tuhka, mis peab enne tooli alla visatud saama, kui külaline sinna istuda saab. (Kaarma)

Tuhkapäeval kardeti, et kui naisterahvas hommikul esimesena külla tuleb, saavad loomad sellest nõiutud, jalad jäävad haigeks või kuivavad puunõud suvel lõhki. Sellepärast visatigi kaitseks halva vastu tuhka võõra jälgedesse või riietesse.

Tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t. pidi midagi küpsetama, siis ei läinud leib suvel hallitama. Küpsetati mitmesuguseid kakukesi: odrakaraskit, odrajahust kukleid, Mulgimaal tehti tuhapätsi - odrajahust leib, millele vahel liha sisse pandi. Traditsiooniliseks toiduks oliv veel jahupuder ehk tuhkapuder.