Suur reede* (14.aprill) on Kristuse ristilöömise mälestuseks pühitsetav vaikne leinapäev. Nii suur neljapäev, suur reede kui ka vaikne laupäev (15 aprill) on suure ehk vaikse nädala tähtpäevad. See on kannatusnädal, mis on pühendatud Kristuse ristisurma sündmuste mälestamisele ning kannab endas alistuvuse ja kannatuse mõtet.

Juba mainitud munapühad, kevad - ehk kiigepühad, ka lihavõtted* on kristlikus kalendris tuntud ülestõusmispühad (16. ja 17. aprill), mis tähistavad Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Pärast vaikset nädalat saabub rõõmu ja pidustuste aeg. Sel ajal kaetakse pühadelaud, kuhu ilmtingimata kuuluvad keedetud munad, magus kohupiim munaga - nn. pasha, kohupiimapirukad, sai munavõi, vasikapraad ja saeliha. Tuntud on ka munamängud: muna katkipigistamine või - koksimine, munaveeretamine.

23. aprillil tähistatakse jüripäeva. Päeva nimi on tulnud Kreeka Georgiusest, mis tähendab maaharijat, põllumeest. Eesti rahvakalendris on jüripäev suvepoolaasta algus. See on traditsiooniline kolimise ja kohavahetuse päev. Jüripäeva kombestik suundub tulevikku, tervele suvele ja seetõttu on see pigem suvepoolaasta esimene kui talvepoolaasta viimane päev. See on põllutööde ja karjatamisaja algus, taluteenijate ja rentnike kohavahetamispäev.

Käiakse enne jüripäeva särgiga, käiakse peale jaani kasukaga. (Muhu)

Iga peremees pidada iga aasta enne Jüripäeva ümber oma maa käima, siis kasvavad põllule head viljad. (Rõuge)

Maainimestel on kombeks jüripäeval kolida. Jüripäea on maainimestel üks vahe, sest peale jüripäeva hakkab juba põlluharimine. (Helme)