RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVI APRILLIS
Christina Lään, Eesti Vabaõhumuuseum
I

Vanarahvas teab rääkida, et kevad ei jää kunagi tulemata ja tema tulek ei saa märkamatuks jääda. Tänaseks on juba möödas rahvakalendris tuntud esimene aprilli tähtpäev - karjalaskepäev (1. aprill). Nagu nimest endast näha, tähistab karjalaskepäev karjatamisperioodi algust ja viitab eelseisva tööperioodi argimurele.

Vanarahvas laskis sel päeval karja laudast välja, kui lumi maalt kadunud oli. Loomad sõid vana kulu, varsakapju, mustapäid, kitsenisasid. (Anna) Esimesel karjalaskmise päeval visatakse karjasele vett ja keedetakse mune - siis ei jää karja juurde magama ja leiab palju linnupesi.(Jõhvi)

Järgmine tähtpäev on 14. aprillil - künnipäev. Tavaliselt on aprill künnitöödeks veel varajane. Tegemist on nagu eelmise tähtpäeva puhulgi ennustusmaagiaga.

Künnipäeval rakendas mees hobuse adra ette ja ajas sellega paar vagu põllul üle lume, siis pidi lumi ära sulama ja põld harimiseks ruttu tahedaks minema.(Pilistvere).

Tegelikult algasid kevadised tööd, kui maa valmis oli ja ilm lubas. Nii karjalaske - kui ka künnipäev on vanad ja kummalised tähtpäevad, mille juured olevat ristiusus sügavamal.

Aprilli langevad ka lihavõtted*. Rahvakalendri järgi on lihavõtetel looduse ja põllumajandusega väga nõrk side. Lihavõtete sisuks on rõõmus pühitsemine ja selle põhielemendiks on kiikumine - munapühad ongi kiigupühad. Kiikumine võis kunagi tähendada maagilist toimingut viljakasvu soodustamiseks. Lihavõtted ja eelnev vaikne nädal moodustavad omaette tsükli, mis nimetuse ja pühitsemise poolest on puhtkristlikud. Katoliiklikus maailmas ja ka apostliku õigeusu maades ongi lihavõtted aasta kõige tähtsamad pühad.

9. aprillil on palmipuudepüha*, mida peetakse lihavõtte - eelsel pühapäeval ja mis on saanud oma nime Jeesuse tulekul Jeruusalemma teele püstitatud okste järgi. Nii kreeka kui rooma katoliku kirikus toimetatakse sel päeval "palmiokste" pühitsemist. Rahvakeeles nimetatakse seda päeva ka urbepühaks, mil karja viljaõnne taotlemiseks viiakse pajuurbi lauta, põllule.

13.aprillil on suur neljapäev*. Hoolimata kiriklikust kestast on suure neljapäeva tavades kirikukaanonitest puutumatuks jäänud eelkristlikke jooni. See on aeg, mil võeti ette üldine elamukorrastus, et vabaneda kõigest halvast, vanast ja ka üleloomulikest halbadest jõududest. Sel päeval olid keelatud kõik kärarikkad tööd.