MAI-LEHEKUU, ÕIEKUU

Kui mai on külm ja kare, sis täüs om ait ja tare. (Setumaa)

Esimene mai lumi kaalub Riia linna kulla üles (Lüganuse)

Kui jüri toob rohelise, siis mai sööb selle ära. (Vastseliina)

9. mai NIGULAPÄEV

Kui nigulapäeval või pööripäeval on paha ilm, saab paha kevade. (Iisaku)

Migulapäiv käseb ubad ja erned maha külida. (Vastseliina)

Aga nigulapäe on kevadi sibulategemise päe. Kõige paremad sibulad kasvava nigulapäe maha pantu, sis ei lähe putke ja kasvava ästi. Muud kuntsi nigulapäevast ei tää. (Häädemeeste)

Kevadisel nigulapäeval mälestati surnuid. (Rõuge)

19.mai SUVISTE

Nelipühi ja lihavõtte esimesel pühal ja ristepäeval sajab soolast vihma, mis põllule kahjulik on (Emmaste)

Need pühad olid head ja ilusad pühad, kõige rohkem karjalastel, sest esimene suvistepüha oli ju karjalaste püha. Siis hakiti mune peeneks ja segati võiga segi, seda pandi paksult saia pääle ja võisid hommiku niikaua magada kui ise tahtsid, siis olid pühad pidulikud. (Nõo)

Nelipühi peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (Väike-Maarja)

Nelipühi oli kaskede püha. Kas kased olid lehtes või hiirekõrvil, ikka toodi nad tuppa. Pandi nad kappa või ämbrisse või pisteti niisamuti voodi peatsi. (Anna)

Nelipühade esimese püha õhtupoolikul kogusid vanasti noored ja vanad külakiigele. Õige nelipühade pühitsemine oligi kiigel. Kiikusid nii vanad kui noored. Kiikudes lauldi tingimata. (Ambla)

Minu kodukandis olid suvisted peamiselt munapühad, sest siis oli mune juba külluses. Munad keedeti laupäeval suures potis, igale lapsele 10...15 muna. Värviti kaselehtede ja sibulakoortega. Keedeti ka värvis. Hiljem lakiti. Lapsed sõid iga päev mitu muna või ja soolaga. (Torma)

Nelipühadeks tehti sõira. Hapupiim ja rõõskpiim pandi patta ja aeti keema. Siis nõristati vedel ära, pandi soola, köömlit ja koort hulka ning "kasteti segi" (sõtkuti). Siis pandi see segu kotti ja kotiga kahe laua vahele vajutise alla. Seal seisis ööpäeva. Siis määriti päält rasvaga ja pandi pilbaste pääle ahju, kus küpses ära. (Kambja)

Kel võimalik oli, tegi suvistepühade ajal õlut. (Kihnu)

Esimesel nelipühi päeval otsivad tütarlapsed metsast linnupesi, kes linnupesa leiab, see saab see aasta mehele. (Torma)

25.mai URBANIPÄEV

Peale urbanipäeva enam suvel külmasi öösi ei tule. (Jüri)

Veest võetavat esimene külm kivi jüripäeval, teine urbani- ja kolmas jaanipäeval välja. (Viljandi)