Kolmekuningapäev on jõulupühast vanem

Jõuluaeg lõpeb 6. jaanuaril kolmekuningapäevaga. Eestis on tavaks kolmekuningapäeval kuusk toast välja viia. Vanasti tohtis jõuluaja algusest kuni kolmekuningapäevani teha vaid hädapäraseid töid, näiteks talitada loomi. Sellelgi päeval valati veel õnne ja püüti tulevikku ennustada.

Kristlik kolmekuningapäev on jõulupühast vanem, seda pühitseti Aleksandrias ja Egiptuses juba 4. sajandil, mil Jeesuse sünnipäeva pühitsemise tava veel polnud.

...vaata, siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma ja ütlesid: "Kus on see sündinud juutide kuningas? Sest me oleme näinud tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud teda kummardama," on kirjas Matteuse evangeeliumis.

Piiblis ei ole öeldud, kui palju neid tarku või kuningaid oli. Teame vaid, et nad tõid vastsündinud Jeesusele kingiks kulda, viirukit ja mürri. Kolme kingituse järgi ongi oletatud, et ka kinkijaid oli kolm, neid võis aga olla rohkemgi.

Inglise jõululauludes väidetakse, et esimene kuningas oli Melhior, kes tõi kulda kuningliku krooni jaoks. Teine kuningas Kaspar annetas vastsündinule viirukit. Jumala poole läkitatud palvete sümbolina viitas see and Jeesuse jumalikkusele. Kolmas kuningas Balthasar tõi mürri. See and vihjas juba Jeesuse ristisurmale - enne matmist võiti Kristuse ihu mürriga.

Kolmekuningapäeva nimetatakse luterlikus traditsioonis ka Kristuse ilmumispühaks.