Aprilli ilmad on kõige muutlikumad. (Vändra)

Mida aprill ehitab, seda mai lahutab. (Jõhvi)

Aprilli lumi on septembre sõnniku iist. (Helme)

1.aprill  KARJALASKEPÄEV

Vanarahvas laskis sel päeval karja laudast välja, kui lumi maalt kadunud oli. Loomad sõid vana kulu, varsakapju, mustpäid ja kitsenisasid. (Anna)

Karjalaskmise päeval, siis tõrvati loomadel ninad ää. (Kullamaa)

Esimesel karjalaskmise päeval visatakse karjasele vett ja keedetakse muna - siis ei jää karjane karja juurde magama ja leiab palju linnupesi. (Jõhvi)

14.aprill  KÜNNIPÄEV

Künnipäeval rakendas mees hobuse adra ette ja ajas sellega paar vagu põllul üle lume, siis pidi lumi ära sulama ja põld harimiseks ruttu tahedaks minema. (Pilistvere)

Künnipäe olevat künnimees tõstnud adra aia piiale. Siis tüü edeneb. (Kolga-Jaani)

Künnipäeval katsudi suveseid põllutööriistu, siis pidi põllutöö häästi kordes ja ikka naabrite ees suvel olema. (Pilistvere)

Kes tahab suve läbi virk olla, tõusku künnipäeva hommikul vara ülesse. (Kolga-Jaani)

25. aprill MARKUSEPÄEV

Markusepäeval ei tohi künda, sest künda, sest kündes võib härjale rabandus ehk mõni muu viga juhtuda. Et loomadele rabandust ei tuleks, vaja tuua enne jüripäeva kolm saksa maa pealt kadakaid, kadakatega karja suitsetada, tuli karjatänava väravasse üles teha ja kari tulest läbi ajada. (Võru)

Misuke ilm on markusepäeval, niisuke on suvi. (Koeru)

Kui markuse ööl külma, siis 40 päeva külma. (Järva-Jaani)