VÄIKEVEND JA KARLSSON KATUSELT
Astrid Lindgren

PETTUMUS

... Sünnipäev kulus vähehaaval. Nüüd oli läinud juba päris palju aega "päeva jooksul", aga veel polnud ühtki kingitust juurde tulnud.
Lõpuks sai ta siiski ühe kingituse. Bosse ja Bettan, kelle suvevaheaeg polnud veel alanud, tulid koolist koju. Nad lukustasid end Bosse tuppa, Väikevenda ei lubatud kaasa tulla. Ta kuulis ainult, kuidas nad seal sees kihistasid ja paberiga krabistasid. Väikevend oli uudishimust lausa lõhki minemas.
Tüki aja pärast tulid nad välja ja Bettan ulatas talle naerdes paki. Väikevend läks rõõmsaks ning tahtis kohe paberi katki käristada, kuid siis ütles Bosse:
"Kõigepealt pead sa lugema värssi, mis paberil seisab."
Nad olid kirjutanud selle suurte trükitähtedega, et Väikevend ise lugeda saaks, ning ta luges:

Iga päev ja iga tund
aina koerast näed sa und.
Vanem vend ja õde ka
paremad, kui arvad sa,
selle looma sulle tõid.
Uhkemat kas tahta võid?
Koer on sametist ja must,
lahke, pehme, ümar just,
ei ta haugu ega karga,
ei tee vaiba peale märga.

      Väikevend seisis päris vaikselt ja liikumatult.
"Noh, võta nüüd pakk lahti!" käskis Bosse. Kuid Väikevend virutas paki põrandale ja ta silmist purskusid pisarad.
"Aga Väikevend, mis sul hakkas?" hüüdis Bettan.
"Kas sa kurvastasid?" küsis Bosse õnnetu näoga.
Bettan lõi käed ümber Väikevenna.
"Anna andeks, me tegime ainult nalja, mõistad sa!"
Väikevend rabeles ägedalt lahti. Pisarad veeresid üle ta põskede.
"Te teadsite ju," nuuksus ta, "te teadsite ju, et ma tahtsin saada elusat koera, miks te siis narrite!"
     Ta jooksis nende juurest ära oma tuppa ja heitis voodile. Bosse ja Bettan tulid talle järele ning ema tõttas ligi. Kuid Väikevend ei hoolinud nendest põrmugi. Ta nuttis, nii et vappus üleni. Nüüd oli terve sünnipäev rikutud. Ta oli ju otsuseks võtnud, et on rõõmus, kuigi koera ei saa, aga kui nad tulid ja tõid talle sametist koera ... Nutt muutus päris soigumiseks, kui ta uuesti selle peale mõtles, ja ta surus näo nii sügavale patja, kui suutis. Ema, Bosse ja Bettan seisid voodi ääres ja olid samuti murelikud.