1. Palju, palju aastaringe,
õnne taskusse ja hinge.
2. Saatuse käsi ei põimimast väsi,
kuldniitidest kanga ta igale koob.
Luba ta selleks iial ei küsi,
millise mustri ta eluteeks koob.
3. Aastad kui helmed,
mis (on) tikitid (lükitud) paela,
kõigile kandmiseks
pandud nad kaela!
Olgu Sul tervist ja tugevust veel,
et kaelas ei tunneks
Sa aastate keed!
4. Aastad lükkuvad
nagu helmed üksteise kõrvale,
põimuvad pikaks pikaks
mälestuste keeks.
5. Kapatäis õnne,
vakatäis tervist!
Küünla leegist südamesoojust!
6. Aastast aastasse mehisus küpses,
kuid see kõik oli alguseks vaid
Elu meile nii mõndagi ütles,
elus paljugi selgemaks sai
7. Aastad kui lehed langevad puult
neis olnud on päikest ja äikest.
Vahel tormi,vahel tuult.
Jätkugu päikest
alati Su teel,
raudset tervist
ja õnne ka veel!
8. Olgu Su teedel tuhandeid tulpe.
Olgu Su radadel rohkesti roose!
Sirelid õites sinagu,
päike su päevi paitagu,
sõbrad südant soojendagu!
9. Olgu õied Su teel,
jäägu kindlaks Su meel.
Olgu naeratus suul,
ja purjedes tuul,
jäägu kaugele vaev
olgu tugev Su laev.
10.Tee Sa tasa aken lahti,
et saaks sisse tuuleke,
tuulega sind tervitame
sünnipäeva hommikul!
11. Igas õies on säramas päike,
mis soojendab su tööd ja käike.
Igas õies on naeratus peidus,
igas õies meilt õnnesoov leidub! |
12.Tugevat tervist, päikest
päevadesse,
rõõmu ning rahu südamesse!
13. Ma soovin Sulle jõudu,jaksu,
et tervis ikka püsiks hea
ja elu keerulistel teedel
ka süda kindlalt vastu peaks.
Et mõistus iialgi ei väsiks,
et rõõmu kingiks iga tund,
et saatus armutult ei räsiks
ja öö tooks rahulikku und!
14.Tasa ava aken sünnipäeva hommikul,
et võiks tuppa tulla meie tillukene õnnesoov!
15.Kurg see nokkis, toksis
soo sees,
aga
aasta eest
leidis
sooveest!
Õnnitlen sind
aasta sünnipäeva puhul!
16. Kurg see nokkis, toksis soo sees,
titekese leidis sooveest
kõik see juhtus
aasta eest!
Titeke
tädi sülle anti,
talle nimeks pandi!
17. Päevi on olnud ja läinud
ja küllap neid tuleb veel juurde.
Koidikud korduvad,
korduvad õhtud ja ööd.
Ühtmoodi oled sa korduv ses
päevade lennus.
Ühtmoodi puhkevad õied
ja kustuvad söed.
Mismoodi tunned sa ära siis selle,
mis iial ei kordu,
millest sa mõistad,
kui hetk,mis on elamist väärt,
vilksatab mööda su tundide
korduvas rodus,
ilma et puhkeksid õied
või kustuksid söed?
18. Elus muret on ja rõõme,
hetkekski ei peatu ajarong.
Elu annab maitsta õnnesoove,
elus pisaraidki ohtralt on.
19. Et oleks päikest ja õnne ilmas,
mis paneks naerma ka nutvad silmad.
Elult rõõmukilde otsi,
ega õnn siis sind ei trotsi.
20. Õtsku lill, mis vaasi sees,
maitsku toost,mis klaasi sees!
|