Salme sünnipäevaks X

1. Jäägu ikka Sul sära silmi
ja tarmukaks (tugevaks) töökad käed.
Ärgu tulgu (tõusku) Su(l) pilgusse pilvi,
ka siis kui (vahel ka) raske on päev.

2. Ära ütle, et elu on inetu, halb –
oma koormat,et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge Sa (oma) saatuse all –
ära iialgi kergemat nõua!
(D.Kareva) 1.salm

3. Ei keelata saa aastste lendu,
päev tänane iial ei enam kordu.
Soovin Sulle ikka nooruslikku indu.
Et aastad Sind veel kaua kannaks.
Sulle jõudu, tervist annaks.

4. Toatäis päikesekiiri,
sületäis sooje sõnu,
peotäis kauneid lilli –
sünnipäevaks sinule!

5. Kõik Sul õnne soovime
pikal eluteel.
Läbi vihma,äikese
kindlaks jäägu meel.

6. Aeg toob rõõmu,
aeg toob muret ja ka kurde põsele.
Ajal varuks õnnesoovid –
kuulugu need Sinule!

7. Aastad on tulnud ja läinud,
täna on … täis!
Kõik nad sõbrad (sõbraks) sul olnud,
nooruski nendesse jäi.
Võta kõik hea neist endaga kaasa,
sammu aga vapralt,ära tagasi vaata!

8. Uus verstapost
taas elurajal,
ees oodaku veel
rõõmud sajad,
kus päikest tulvil
iga päev,
mis kauniks
mälestuseks jääb.

9. Soovin,et päike soojendaks
Su päevi,
ka siis kui aeg puistab
hõbedat Su juustesse!
Jää rõõmsaks,et kõigil
Sinu kõrval oleks soe!

10. Soovin,et hele päike kaua valgustaks su
(elu)teed,
et sirguks suureks … väike ja
kõnniks roosiõite sees.

 

11. Aastaid on sul … käidud läbi
varju ja valguse.
Ikka võtad sa rõõmuga vastu
uue päeva alguse (valguse) !

12. Tähtede kuldsed silmad vaikselt
valvaku sind!
Päike,mis ehib maailma,
ehtigu … ka sind!

13. Märjas ja tahedas,
soojas ja jahedas,
päikeses ja vilus,
lokkavas ilus.
Õitseb ja kullendab tema –
nagu su rõõmudki – ema.

14. Jõgi üksi jookseb vaikse rahuga,
kohiseb ja jookseb,ega puhka ta.
Nõnda aastad lähevad mööda kiiruga –
tagasi ei tule nendest ühtegi.

15. Piisab piskustki,
et sind meenutataks.
Hulgaga hulgud võõraste seas
ja ikka jääb väheseks.
(O.Saar)

16. Kingid õie,
et teha rõõmu.
Aga rõõmus peituvad
kõik ütlemata jäänud sõnad.
(O.Saar)

17. Kui oleme väikesed,
tahame olla suured.
Kui oleme suured,
tahame olla väikesed.
Kas saab siis ajas
nagu trepiastmeil
tagasi astuda?
(O.Saar)

18. Inimese silmad
vaatavad maailma
ja süda võtab
sealt midagi omaks.
Ema silmad
vaatavad last
ja süda ainult annab.
(O.Saar)

19. Punusin pärja
ja panin selle pähe.
Emale pole ma pärga pununud,
sest otsin õisi,
mis kunagi ei närbuks. (O.Saar)

20. Pidulikult voogab meie ümber
äkki kogu maa.
Noorusliku hooga üle homse
läve astu Sa.