Minu kõige ilusam sünnipäev

Ma olen praegu 12 aastat vana. Mul on olnud väga palju meeldejäävaid sünnipäevi. Kuid
meeldejäävaim oli siis, kui 12 sain.
See toimus 18. mail kell 14.00. Nädal aega varem hakkasin kutseid meisterdama. Ma kutsusin sinna oma kolm parimat sõpra – Pireti, Inga ja Katrin – Kai. Kahjuks ei saanud Katrin tulla, sest ta pidi minema kusagile ratsutamistrenniga võistlema. Paar päeva enne sünnipäeva hakkasin ma tube koristama ja kaunistama. Ostsin õhupalle ja puhusin neid täis. Siis riputasin õhupallid tubadesse üles.
Oligi käes 18. mai. Oli mõnus parajalt soe kevadine päev. Kool lõppes kell 13.30. Ma jooksin ruttu koju, et ettevalmistusi tegema hakata. Jõudsin kella 13.45-eks koju. Mu isa oli ka juba kodus ning valmistas juba sünnipäevatoite. Nagu näiteks võileibu ja salatit. Ta oli ostnud ka Coca-Colat ja Sprite'i joogiks. Hakkasin toite lauale tooma. Ja kui laud oli kaetud, panin ma pidulikud riided selga.
Kell sai 13.55. Uksekell! Ja seal oligi juba Piret. Tal oli kingitus ja lillekimp käes. Siis soovis
ta mulle õnne ning andis mulle kingituse ja kimbu. Panin kingituse lauale ja hakkasime Ingat ootama.
Vahepeal lahkus mu isa, sest ta pidi tööle minema. Hakkasime Piretiga juba vaikselt asju näksima ja 14.10 saabuski Inga. Tal oli samuti kingitus ja lilled käes. Soovis mulle palju, palju õnne ja andis kingituse üle. Ajasime mõnusalt veidi aega juttu ja siis hakkasin kingitusi avama. Piret kinkis mulle kaelakee, Inga aga huuleläike. Olin nende asjade üle väga rõõmus.
Panin lilled vaasi. Peale seda hakkasime sööma. Ka sealjuures ajasime hulgaliselt juttu. Rääkisime koolist, sünnipäevadest, toidust ja paljust muust. Kui kõhud olid piisavalt täis saanud, siis hakkasime õhupallidega mängima. Me mängisime sellist mängu, et õhupalli ei tohi maha lasta. Ja, kes laseb maha, see peab mingit harjutust tegema. Näiteks 10 kätekõverdust ja nii edasi. Mängisime seda nii kaua, kuni kuum hakkas ja ära väsisime.
Tegime väikese puhkepausi, kus jõime, sõime ja kogusime jõudu. Kui energia tagasi tuli, tegin ma ettepaneku teha ära viktoriin, mille ma paar päeva tagasi välja mõtlesin. Viktoriini ei võitnudki keegi, vaid mõlemad jäid viiki. Kõik said ka auhinna ja diplomi. Istusime veidi ja rääkisime, mida võiks edasi teha. Muidugi oli igal ühel omad soovid ja siis arvasime, et hääletame, mida teha. Kõige rohkem hääli sai ettepanek minna õue, sest tuba oli õudselt umbne.
Panime kingad jalga ja juba olimegi õues. Me võtsime ka ühe palli kaasa, et õues oleks midagi teha. Jooksime tagahoovi ja hakkasime seal pallimänge mängima. Näitaks üks nägi välja umbes nii nagu võrkpall. Aga pall ei tohtinud ära kaduda ja maha kukkuda. Ja kui ühel inimesel oli pall neli korda maha kukkunud, pandi talle mingi nimi. Mängisime hästi kaua, kohe nii kaua kuni enam ei viitsinud.
Kui tuppa läksime, märkasime, et minu isa on vahepeal kodus käinud ja tordi toonud. See tort oli minu lemmik – puuviljajogurtitort. Hakkasime kohe torti sööma. Ka külalistele maitses see väga. Kui söömise lõpetasime, sai kell juba kuus.
Nüüd aga otsustasime minna minu tuppa ja lindistada kassetile oma juttu. Rääkisime minu
sünnipäevast, mida me teinud oleme, mida kinkideks saadud ja palju, palju muud ka. Lindistasime seal kohe tükk aega. Kui kell hakkas seitse saama, otsustasime taas õue minna. Ma võtsin ka fotoaparaadi kaasa, et pilte teha. Jalutasime kooliümbruses ja ma tegin ka paar pilti. Tuppa tulles märkasime ka paari klassikaaslast ja ka nemad soovisid mulle palju õnne.
Kui tuppa jõudsime, oli kell juba kaheksa. Mul tuli hea mõte, et hakkaks õudusjutte rääkima.
Ja kõik olid sellega päri. Aga Piretil tuli omakorda veelgi parem mõte hakata vaime välja kutsuma.
Otsustasime, et teeme mõlemat. Läksime minu tuppa, sest seal oli küllaltki pime. Vaimude
väljakutsumiseks oli vaja: küünalt, paberilehte, taldrikut ja pastakat. Välja kutsumine käis nii:
asetasime taldriku paberile, kirjutasime lehele taldriku ümber tähestiku ja arvud 0-9-ni. Siis
põletasime taldrikule küünlaga ühe sälgu peale. Siis küsisime mingeid küsimusi ja taldriku sälk pidi paberil tähestikust mõne tähe välja valima ja tähtedest pidi tulema mõni sõna. Kuid kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Siis rääkisime tükk aega õudusjutte. Äkki koputas keegi uksele. Me arvasime, et nüüd on vaimud vihased, et me neid segasime väljakutsumisega. Ja nüüd tulevad nad meile kätte maksma. Kuid õnneks ei olnud need mingid vihased vaimud, vaid minu isa, kes tuli meid jäätist sööma kutsuma.
Kui jäätis sai söödud, siis oli kell juba üheksa ja keegi ei olnud tähelegi pannud, et ilm
oli vihmaseks kiskunud. Õues hakkas sadama nagu oavarrest ja minu isa arvas, et parem viib ta Pireti ja Inga autoga koju. Ma läksin ka kaasa neid saatma. Piret läks ennem maha. Inga elab aga kaugemal ja tema peatus tuli nii seitsme minuti pärast.
Enne koju minekut läksime ka Neto Marketist läbi ja ostsime toidutarbeid. Kui koju
jõudsime, hakkas mu isa lauda koristama ja nõusid pesema. Kell oli juba kümme ja ma olin palju rohkem väsinud kui tavaliselt.
20. mail läksin ma maale. Pidasin ka seal oma sünnipäeva. Kuid pidasin oma sünnipäeva ka õigel kuupäeval - 21. mail. Siis sain kingitusi oma isalt ja emalt. Mulle meeldisid need kingitused väga. Sõime taas torti ja jõime limonaadi.
Kokku kestis sünnipäev kolm päeva. Mulle meeldis see sünnipäev väga!