*     *     *

Millal küll lahkus suvi Su juurest,
millal küll tuli juustesse hall,
millal küll kasvasid lapsed Sul
suureks
linnuna lahkusid
pesapere juurest.

*     *     *

Aeg Su juustesse
puistanud on hõbehalli,
rahulikult tiksub ajakell,
olgu ikka rõõmurikkad aastad,
mis on läbi käia Sul.

*     *     *

Las erksalt lööb Su tõtlik päevakell,
ja iga tund vaid rõõmu Sulle toob.
Ei hõiska valjult me,
seks meel on liialt hell,
las lihtsalt jääb Sul väke õnnesoov.

*     *     *

Killuke murdus aastapuust
ikka ja jälle,
nii said kingiks
viiskümmend aastat.

*     *     *