OI, JUKU
1.

“Veel on inimese elus väga suur tähtsus,” seletab õpetaja. “Kas sina, Juku, oskad meile öelda, milles see tähtsus seisneb?”
“Kui vett poleks olemas, siis ei saaks me ujuma õppida ja upuksime ära!” on kindel vastus.

J J J

“Lapsed, kas sõna “püksid” on ainsuses või mitmuses?”
Juku: “Ülevaltpoolt ainsuses, alt mitmuses!”

J J J

“Juku, kui sul on kotis üks kroon ja vennalt küsid juurde veel teise, kui palju see siis kokku teeb?”
“Ühe krooni.”
“Kuidas nii?”
“Õpetaja, te ei tunne minu venda!”

J J J

“Juku, millest su pintsak on tehtud?”
“Riidest!”
“Kena, ja millest valmistatakse riiet ?”
“Villast!”
“Tubli! Aga kes meile villa annab? Kellelt me seda saame?”
“Lambalt!”
“Õige. Järelikult, missugune loom sulle pintsaku kinkis?”
“Issi!”

J J J

“Juku, miks sa ometi ei taha inglise keelt õppida? Seda keelt kõneleb ju pool maailma!”
“Noh, ja kas seda on ikka veel vähe?”

J J J

Õpetaja käsib: “Kõik, kes ennast puupeaks peavad, tõusku püsti!” Keegi ei tõuse. Lõpuks veab Juku end aegamisi püsti.
“Nii et sina, Juku, arvad, et oled puupea?”
“Seda just mitte, aga justkui piinlik vaadata, et te üksi seisma peate...”