Mardipäev Mardipäev on 10. novembril. Selle kuupäeva on mardipäev saanud Martin Lutheri järgi, kes sündis 10. novembril 1483. a. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub mõte, et ilmad on nüüd muutlikud: mart matab, kadri katab; mart ripsib riidega, kadri kapsib kasukaga jne. Mardipäeva eelõhtul jooksevad perest- perre noorukid tumedais riideis, esitades maagilisi rituaalseid toiminguid: mardilaule, proosavorme ja tantse. Mardilaul koosneb kaheksast laulujätkust ( teretus-, tuppatulemis-, tantsu-, mangumislaul, mardiema ketramislaul, tunnistamislaul, tänamis- ja õnnistamislaul, lahkumislaul).Esitati ka teisi etteasteid. See järjekord erineb kihelkonnati. Vanasti kandis mart alati hernekotti kaasas. Kui ta tarre läks, soovis ta herneid maha pildudes pererahvale head sellise lauluga: Viskasin sisse viljaõnne, Martidele anti liha, toiduaineid, sepikut ja leiba. Nii oli vanasti, nüüd antakse raha, kommi jne. Kui mart ande sai, ei tohtinud ta enne kotti avada, kui oli lahkunud. See pidi halba õnne tooma. Vanasti peeti mardipäevast väga lugu, nüüdseks on mardipäevadest saanud meelelahutus.
Kasutatud kirjandus: |