Leina- ja mälestussalme V
| 1. Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kustus eluniit. |
11. Tähtede taga koidab Sul taevas, vaikne lootus Sul täide seal läeb … |
| * | * |
| 2. Sinust mälestus me hinges elab. Sinu hääl veel(gi) kõrvus kõlab … |
12. Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad … |
| * | * |
| 3. Su rüppe heidan unele (puhkama), mu püha Eestimaa … |
13.Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea … |
| * | * |
| 4. Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel … |
14. Valud kaovad,kuid mälestus jääb meie südamesse. |
| * | * |
| 5. Sel õitsval jaanikuul jäi kurvaks koduõu, tühjaks tuba … |
15. Valus on taluda kesk kevade (suve) hurma, kaotuse valu ja surma. |
| * | * |
| 6. Su elutee liig lühikeseks jäi |
16. Vaikselt lahkusid isake (emake) hea, muredest,valudest enam ei tea. |
| * | * |
| 7. Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu … |
17. Vaikis vaev ja valu … |
| * | * |
| 8. Sõmer liiv Sind kinni kattis, mälestust ei iial mata … |
18. Valus on mõelda, et Sind pole ja iial Sa meie juurde ei tule. |
| * | * |
| 9. Sa olid nagu päikene ja paistsid südame – ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse. |
19. Valus on mõelda, et Sind enam ei ole … |
| * | * |
| 10. Su jalg ei astu enam armsaid radu (koduradu) (rohtund radu), ei ava käsi koduväravat … |
20. Äkki katkes Sul elulõng, hella mälestust me sinust hoiame. |