Leina- ja mälestussalme III
| 1. Kurb on nüüd koduke, tühi ja külm … |
11. Lillekesed, kummardage siia künkale – see on kõigist pühadustest püham paigake. |
| * | * |
| 2. Kurb on nüüd kodu, tühi ja külm, pisaraid valab me kõikide silm. |
12. Lillekesed, kummardage siia künkale : selle peidus mulla põues puhkab emake. |
| * | * |
| 3. Las olla maa Sul pehme säng ja katteks kerge muld … |
13. Meelespeade värvi päevad jäävad jääjatele teele … |
| * | * |
| 4. Lõppenud on elurännud (elurännak), puhkepaigaks kodumuld. |
14. Muld mälestust ei mata … |
| * | * |
| 5. Lakkas tuksumast Su (ema ) (isa) süda, jäi tühjaks koduõu ja tuba … |
15. Muld ( Sinust ) mälestust matta ei suuda … |
| * | * |
| 6. Lein valus majja jäi … | 16. Mälestus Sinust jääb helgeks |
| * | * |
| 7. Lein ei mahu sõnadesse, jääb alati(seks) südamesse. |
17. Meiega jääb Sinu hellus … |
| * | * |
| 8. Liig raske valu katkestas Su elu. | 18. Me mõttes (vaikses leinas) langetame pea … |
| * | * |
| 9. Liig kiiresti kustus Su elu … | 19. Mälestuste kauneid jälgi meile Sinust hinge jäi … |
| * | * |
| 10. Liig vara katkes elutee, Sul palju tegemata jäi … |
20. Muld vaikne,sügav süli, Sind kutsus puhkama (varjule) … |