Leina- ja mälestussalme I
1. Ajajõgi voolab, lõpeb leinatee, |
11. Ei astu enam jalg üle me ukseläve, ei ole kätt tervitamas meid … |
| * | * |
2. Armsast kodukesest |
12. Ei astu jalg (Sul enam) neid armsaid (rohtund) radu, ei ava käsi koduväravat … |
| * | |
3. Aeg annab teised tagasi, |
13. Elulõng sul katkes äkki, liialt ruttu kustus päev … |
| * | * |
4. Ei suuda surma eest hoida |
14. Elulõng Sul katkes äkki, aeg liiga lühikeseks jäi … |
| * | * |
| 5. Ema viidi teeda mööda, armud läksid aeda mööda. |
15. Elus palju suutsid anda, suutsid valu,muret kanda, kuni viimaks rahuranda lõppes Sinu rännutee. |
| * | * |
| 6. Emake, Su hoolt ja vaeva ei me suuda unusta … |
16. Ei iialgi tule Sa meile vastu kodulävel, ei paita enam meie halle päid. |
| * | * |
| 7. Elu on võitluse ahel hälli ja haua vahel. |
17. Hommikul vara Sa ärkasid unest, kohe oli valvel surm Sinu juures … |
| * | * |
| 8. Eluteest kord väsis jalg(,) (ja) otsa lõppes elulõng… |
18. Heinakuu valges vaikuses igaviku teele lahkusid, meid jätsid leinama … |
| * | * |
| 9. Ema eluküünal kustus … | 19. Haud vaikne, sügav süli, Sind kutsus varjule … |
| * | * |
| 10. Ei ole lohutust, mis vaigistaks (leevendaks) leina (kaotusvalu) … |
20. Haud vaikne, rahu kambrike, on puhkepaigaks kõigele … |