VIIMANE KOOLIKEVAD
Margit LeppMust talv seal õues akna taga
teeb meele nukraks, hinge hellaks.
Uus elu pungades veel magab,
vaid mälestustes kurekellad.On loodus ootel, ja ka mina
teen nagu unes oma käike.
Tean - äratab mind taevasina
ja heldelt soojust jagav päike.Noor kevad peagi astub õue
ja nurmedele, põldudele.
Siis erksad tunded poevad põue,
näib maailm jälle rõõmus, hele.Kurb vaid, et viimaseks jääb nüüd siin
see kevad armsas koolimajas...
neid mõtteid peletada püüdsin,
siis leidsin - seda pole vaja.Ei koolisõprus, õpetajad
mu hingest niikuinii ei haihtu.
Meid saatus pillutab küll lahku,
ent kogu elu teid ma vajan
Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 66-67.