TEED
Olivia Saar

Palju on maid. Veel rohkem on teid, keegi ei jõuagi lugeda neid. Ei neile jõuta nimesid anda ega neid kõiki kaardile kanda. Teed aina lähevad, looklevad, ruttavad, mõned on võõrad ja mõned on tuttavad. Mõned on auklikud, kivisid täis, mõnel kui siledal põrandal käid. Mõned on sirged kui asfaldist nooled, kutsuvad rändama igale poole,

mõned kui käänlevad, väänlevad ussid, kurvides karjuvad vankrid ja bussid. Palju on teid, mis käia meil vaja. Vaata, seal saadab sind tuledes maja. Lähed ja astud, ent tulesid veel ikka on näha hämaral teel, ikka veel paistab kellegi käsi: lehvitab, lehvitab, ära ei väsi! See oli kodu ja kodutee, kõigile kõige tuttavam tee.

Olivia Saar. Mis värvi on kodu. - Tallinn: Eesti Raamat, 1975. - Lk. 32.