LEND
Kalju Kangur

 

Liblikalend

olla, rahutus veres...

Kaotada end

üha õitemeres.

 

Tajuda vaid,

kuidas õhkõrnad tiivad

mööda maid

sind kaugusse viivad...

 

Joobuda teel

suvepäikese särast,

muret tundmata veel

millegi pärast.

 

Kalju Kangur. Üle seitsme udusilla. - Tallinn: Eesti Raamat, 1989. - Lk. 8.