KOOLITEE
Ira LemberSeda teed olen sammunud
ääretult palju:
küll joostes, hüpates, keksides.
Ja kord, see oli küll hästi ammu,
ma sellel teel ära eksisin.Sel teel ma olen
huilates käinud.
See tee nii tihti
mu rõõmu on näinud.
Sel teel on mul saatjaks
olnud ka tusk,
kui kõikuma lõi kord
endasse usk.Sellel teel olen sõbrale
vande andnud,
olen vihastanud
ja andeks andnud.Seda teed olen käinud,
kui vahtras on vaske
ja õunapuul õunte
koorma all raske.Seda teed olen sumanud
pehmes lumes,
kui puud ja põõsad
on hämaras jumes.Olen kõndinud seal,
kui haljendab aas
ja pärnapuu õietolm
on maas.
Ja nüüd mu koolitee
lõppes ära.
Kas tõesti juba olengi päral?
Ja ometi tahaksin tuttaval teel
ma ikka edasi kõndida veel...Pioneer nr. 6 / 1978.