Ja algkooli ainus klassiruum
saab soojaks laulust südist
ja selleks ka et ahi köeb
sest aknad näitavad sügist

need lapsed on väikesed ja vaiksed ja paid
ja pahandust teevad vähe
teele, teele kurekesed
jääb neile hästi pähe

Ja hiljem, kui teeotsal kohtume
kus pihlakas väärikalt eretab
neist igamees mütsi kergitab
ja mind nagu tuttavat tervitab

Siis eemalduvad nad salgati
paarkümmend väikest kuju
teele, teele, kurekesed
lapsed kuid lähevad koju

need tered on teinud tuttavaks
siitkandi leilikad saunad
ja pärlendava hõrnasejõe
ja raba peal turbakaunad

Kuid juureotsad mul pole ju siin
vaid Tallinna asfalditõrvas
teele, teele, kurekesed
kajab ent minugi kõrvas

kui leiba või kala seal taheti
siis mindi nurgapeal -poodi
ja saun oli mitme saaliga
ja turvast puuhoovist toodi

ning lauluklass oli klaverit täis
ja koolmeistri valvsal vaatel
teele, teele, kurekesed
me lõugasime ta saatel

Oh koolivendade kirju hulk
septembrile järgnes september
ja ükspäev me üheskoos laulsime -
aeg oligi järsku ümber

kus praegu kodus tunnen end
rohkem kui asfalditõrval
ja laulvate laste vanemad
on iga päev siin mu kõrval

Nad auklikul põllu- ja laudateel
hoiavad roopas ratta
teele, teele, kurekesed
näe, tahabki kartul võtta

Ja õhtuti koolis siin nähakse
mõnd õige viletsat filmi
kuid lapsed, kes kaasa end lunisid
oh nende pärani silmi

Mehaanik linale suristab
mere või dzungli või linna
teele, teele, kurekesed
saab järsku kõrgema hinna

Ja hiljem, kui kinost minnakse
all tähtede valgete laikude
need lapsed ei hooli ema käest
ja marsivad läbi loikude

Ja suured vennad neist mööduvad
mootorratastel jumalad
teele, teele, kurekesed
laternad uhkelt kumavad

Ning ükskord need lapsed lähevad
jalas uued kalossid
ja pleekinud koolimütside all
neil välguvad õhulossid

Üht kätt neile koolmeister lehvitab
all pihla, mis punab marjus
ja teisega muhku kompab ta
hallide juuste varjus

Ja just nagu vana harmoonium
meid saadavad tuulehelid
...kui kõik pungad puul ja põõsal
ja kuidas need sõnad kõik olid