PIDU - TIDU
Elar Kuus

Olge vait, jalamaid algab jõulujutt!

Tihaste suguvõsa kössitas lumisel taral tihedalt üksteise kõrval, kõhukesed tühjad, laul otsas. Et veidigi nälga peletada, lendas neist kõige pisem, tutt-tihane, inimeste aknale kitikilde noppima. Õige varsti kihutas ta tagasi teatega: "Jõulud! Täna jõulud! Tihastel ka pidu-tidu!"

"Kes ikka tihastele pidu-tidu teeb?" pahandati.

"Väike Taavi, kes muu! Nägi mind, endal nägu naerul, ütles: tuleb teeb, tuleb teeb."

Pisemaid hästi ei usuta, ent mine neid tea ka. Kollase vestiga rasvatihane sidus tumeda sooja lipsu kaela, et hääl kenamini kõlaks.
Sootihane vajutas musta mütsi kõvemini pähe, et see rõõmsal karglemisel kindlamini istuks.
Sabatihane aga, kes katsus pikka toredat saba veel venitada - tagapool ruumi küllalt - karjatas äkki: "Hoopis suur Tõnn, too tobu-lobu, tuleb!"

Tõsi, jah, õuele ilmus suur Tõnn sassis peaga, nägu vihast viltu, suu kurjusest kõver - nagu tobu-lobul kunagi. Kätte krahmas ta matsaka lumepalli, sinna sisse torkas jääpurika, et vops valusam oleks. Ise kõõritas Taavi ukse poole.

"Oiu-oiu-oiu," kurtsid linnud tasakesi, "ei Taavi enam tihastele pidu-tidu teha saa."

Tutt-tihane julgustas: "Saab-saab - Taavi tark, Taavi tark."

Taavi uks avaneski. Aga…aga… mida see tähendas? Väljujal, muidu Taavi-taoliselt lühikesel, oli seljas maani küündiv vanamehekuub, lõua otsas valge vati moodi habe, kukil ilmatu kott…

Sellist isikut silmanud Tõnnil tõusid juuksed hirmust püsti, kõver suu langes ehmatusest pärani. Poiss pillas jääpurikaga palli kõlksti maha ning pages kui tuul - mine aruta kui kaugele ja kas ta iial enam tagasi saabub.

Kuid lühike habemik sammus tragilt õue keskel kasvava kuuse juurde ja sättis selle oksale toidulaua. Kingitoojat ei peljata, kogu lindude salk oli robinal kohal.

"Tera-kerad!" kargles sootihane, müts kindlalt peas.

"Pikk pekk, pikk pekk!" kilkas rasvatihane kõlava häälega, soe lips kaelas. Sabatihane aga hõiskas rõõmust nii valjusti, et saba sellest veelgi pikemaks venis.

Kui habemik jälle tuppa marssis, küsis tutt-tihane kavalalt: "Saavad ju väikesed targad suurtest tobu-labu-lobudest jagu?"

"Saavad, saavad," vastas sugulaste koor. "Vaat ongi tihastel täna pidu-tidu-lidu-ladu!…" Jutt lõppes - võite uuesti rääkida. Noh, kes oli too imelik habemik? Ja kelleks Tõnn teda pidas?

Täheke nr. 12 / 1969