Seal väikses linnas Petlemmas...
Jõulunäidend

Tegelased:
Jutustaja(soovit. täiskasvanu)
1. karjane
2. karjane
lambad
Ingel
Joosep
Maarja


1. PILT Karjamaal.

Jutustaja: Ükskord ammu, ammu nii umbes 2000 aastat tagasi juhtus Juudamaal, Petlemma linna lähedal väga kummaline lugu. Me jutustame sellest nüüd teilegi. See maa oli soe ja päikeseline. Seal oli palju avaraid rohumaid, kus lambakarjased võisid oma lambaid hoida.

(Karjased tulevad koos lammastega.)
1. karjane: Me oleme terve päeva kõndinud. Mu jalad on nii väsinud!
2. karjane: Istume ja puhkame! Siin on lammastel süüa kui palju.
1. karjane: Puhkame jah! Tule, istu minu kõrvale!
2. karjane: Ärge te, lambukesed, kaugele minge!
(Lambad määgivad läbisegi ja kõnnivad veidi eemale "rohtu sööma". Lambaid kehastavad lapsed istuvad lõpuks vaikselt karjuste selja taha ja siis võib näidend edasi minna.).
1. karjane: ...Oh! Näe, vaata! Petlemma linn paistab siia!
2. karjane: Paistab jah! Kui ilus! Õhtupäike on majad punaseks värvinud!
1. karjane: Kuule, miks nii palju inimesi Petlemma linna poole läheb?
2. karjane: Sellepärast, et seal hakatakse homme inimesi kokku lugema. Kõik peavad tulema ja laskma oma nime kirja panna.
1. karjane: Kõik inimesed? Kuidas nad ...kuidas nad sinna ära mahuvad?
2. karjane: Ei mahugi! Tead, mis ma kuulsin? Inimesi on linnas nii palju, et mõned peavad isegi loomalaudas magama, või hoopis õues!
1.. karjane: Ma ei usu sind! (naerab)

Äkki sähvatab ere valgus. Karjased tõmbuvad kossi ja haaravad üksteise ümbert kinni. Lavale lendleb inglike.
1. karjane: Mis juhtus?
2. karjane: Ei tea, vist midagi hirmsat!
Ingel: Ärge kartke, ma ei tulnud siia teid hirmutama. Tahan teile suurt rõõmu kuulutada. Täna öösel juhtub ime - loomalaudas heinte peal sünnib väike poiss, kelle nimeks pannakse Jeesus. Kui ta suureks kasvab, saab temast kõigile inimestele hea kuningas. Seepärast olgu teil täna suur rõõmupidu!
(ingel lahkub)

1. karjane: (hõõrub silmi, raputab end) Kas ma nägin und?
2. karjane: See... vist polnud uni. Siin oli tõesti ingel! Mina nägin ka!
1. karjane: Me peame kiiresti Petlemma minema ja selle lauda üles otsima! (kutsuvad lambad kokku ja lahkuvad)


2. PILT Laudas.

Jutustaja: Ka Jeesuse ema ja isa Maarja ning Joosep läksid Petlemma linna ennast kirja panema, sest niisugune oli käsk. Nad jõudsid kohale siis, kui kõik majad olid juba võõraid täis ja kellelgi polnud neile ööseks magamisaset pakkuda. Neile näidati loomalauta, kus oli soe ja põrandal magamiseks heinad. Maarja oli nii väsinud, et nõustus laudas magama. Just seal sündiski Maarjal väike poeg.

Joosep ja Maarja seisavad sõime kõrval.
Joosep: Näe, ta jäigi magama!
Maarja: Kas ta pole ilus? Meie väikseke!
Joosep: Tema nimeks peab saama Jeesus. See on otsustatud.

1. karjane: (läheneb laudale) Näe, siit paistab valgus! See peab olema õige koht! Ma näen seal inimesi!
2. karjane: Ingel rääkis tõtt! Sõimes magab väike laps!
(Karjased sisenevad ja kummardavad tervituseks)
Joosep, Maarja: Tere, astuge sisse, head inimesed, ehkki meil on siin vähe ruumi. Küllap me siiski ära mahume.
1. karjane: Me tulime teie last vaatama.
Joosep: Kuidas te oskasite siia tulla?
2. karjane: Olime lammastega väljas. Äkki lendas taevast alla ingel ja rääkis meile sellest lapsest.
1. karjane: Ingel ütles veel, et temast saab kuningas ja heategija.
Maarja: (salapäraselt) Seda näeme siis, kui ta suureks kasvab. Maga rahulikult, poja, me valvame sinu und!

Jutustaja: Vaat selline lugu juhtus 2000 aastat tagasi Petlemma linnas. Maailmas on väga-väga palju inimesi, kes usuvad, et just nii see kõik oligi. On ka inimesi, kes väidavad, et Petlemma lugu on lihtsalt üks ilus muinasjutt. Lepime kokku, et kui teie suuremaks kasvate, siis võite ise otsustada, kumb arvamus on teie jaoks õige.