Armas Õnneseen!

Panin juba kolm päeva tagasi aknalauale sussi, aga Sa pole sinna kommi toonud. Tegime emaga Sinu jaoks ilusa rohelise kuldpaeltega sussi. Sinna mahub vaevalt üks õun või kaks kommi. Ma ei tahtnud, et sul oleks raske maiustusi kanda. Minu pinginaaber lubas ema vana kingakarbi esikusse panna. Vii talle ainult üks hernetera suurune komm! Mis ta siis on sihuke ahnepäits!

Ära mulle ainult küpsiseid too! Meie kass Mirri armastab neid samuti. Sel ajal, kui mina magan, võib ta need ära süüa. Ega mul küpsistest kahju polekski, aga nii ei saa ma teada, kas Sina oled mind vaatamas käinud. Kõige rohkem tahaksin, et Sa teeksid mulle unes pai ning annaksid samamoodi põse peale musi, nagu mu armas ema igal õhtul. Ja õige mitu korda!

Jäta akna taha lumme jäljed! Nii tean, et sa mind vaatamas oled käinud. Ootan sind juba kolmandat õhtut, aga sa ei tule ega tule.

Kardan, et oled haigeks jäänud ega teagi, et ma sind nii väga ootan. Panen sulle täna õhtul natuke mett lusika sisse. Ütle oma emmele, et ta sulle seda mett kuuma piimaga annaks. Ehk saad niimoodi rutem terveks ja tuled mind vaatama.

Olen kõik raamatud, mis meil kodus päkapikkude kohta on, läbi lugenud. Tule juba täna õhtul! Panen aknalauale elektriküünlad põlema, et sa näeksid, kus minu tuba on.

Ootan sind nii väga!

Üks paljudest, kes sind armastab.

Kirjutasin sulle ka luuletuse:

Väljas lumi on ja tuul,

pimedus suur.

Sulle, kui mõtlen,

süda on kuum,

soojem ilmaruum.

.

Kirjuta oma kiri päkapikule.