Kuusk jõulupuuna

Levinuim kuusega seotud rahvatraditsioon on kahtlemata kuuse austamine jõulupuuna. Kust see alguse on saanud, ei tea täpselt keegi. Ühtedel andmetel on see puhtalt kristlik komme. Vahemere - äärsetes maades seisis jõulude ajal nähtaval kohal paradiisikapp. Selle sees oli roheline puu, mi oli kaunistatud viljadega. Puu sümboliseeris viljakust ja Eedeni aeda. Sakslased hakanud paradiisipuu eeskujul ehtima kuusepuud. Sealt levis komme põhjapoolsetesse maadesse, kuni 19.sajandi lõpupoolel sai tavaliseks ka Eestis.

Siiski võib oletada, et kuuse sattumine inimeste tähelepanu keskmesse talvisel pööripäeval on kristlikust palju vanemat algupära. Juba enne luterliku jõulupuu tuppatoomise kombe omaksvõtmist oli siinsel talurahval tavaks ehtida pööripäevaks ruume haljaste kuuseokstega. Eestist on 1500-ndatest aastatest dokumentaalselt teada fakt, et Tallinnas süüdati talvisel pööripäeval linnaväljakul põlema kohaletoodud kuusk ja tantsiti ringis selle ümber. Nõnda meenutas rituaal tugevasti suvise jaanipäeva mittekristlikku rituaali.

Hendrik Relve järgi