KUI JÕULUD VEEL KAUGEL OLID

1.

Isa töölaua kohal seinal rippus kalender. Igal õhtul tuli väike Ats isa juurde ja ütles:

“Ema käskis mind magama minna: Eks ole, isa, üks päev on siis jälle möödas? Kas tohin nüüd kalendrist ühe lehe ära rebida?”

“Noojaa, kui ema sulle niisuguse käsu andis, siis see vist ikka nii on, et sinu päev möödas on,” vaatas isa naeratades ja ulatas poisile kalendri seinalt.

Atsile tegi see suurt rõõmu, et isa lubas lehe kalendrist ära käristada. Trrr-trr-trrrr, rebis Ats kalendri lehte.

Siis vaatas ta, kas homse päeva number kalendris on punane või must. Ja kui Ats nägi, et punane, keerutas ta rõõmsasti paar tiiru kannal ringi. Ats teadis nüüd kindlasti, et homme on pühapäev.