JÕULUD

21. detsembrist 6. jaanuarini kestavad talvepühad. Jõuluaja tähtpäevad on toomapäev (21. detsember), jõululaupäev (24. detsember), jõulupühad (25. - 27. detsember), tabanipäev (26. detsember), vana-aasta (31. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja kolmekuningapäev

(6. jaanuar).

Jõululaupäevaks lõpetati elamukorrastus ja välistööd, tehti õlu ja vorstid, küpsetati seapea ja leivad (ka suur jõululeib, mis kogu jõuluaja laual seisis). Lakke riputati õlgedest kräss või näärikroon, tarre toodi jõuluõled ja lõikusaja esimene (või viimane) viljavihk. Jõuluõlgedel mängiti jõulumänge, mõistatati, aeti juttu. Selle järgi, kui palju õlgi lakkeviskamisel partele üles jäi, ennustati järgmise aasta viljasaaki. Jõuluõhtul kirikust koju sõites püüti teistest ette jõuda ning kodus liigutati tööriistu, et talutöö suvel edeneks. Jõuluööl söödi mitu korda, et toitu jätkuks, ööseks jäeti toit lauale (hingedele). Aknad kaeti kinni, et tuli ei kahjustaks oraseid, ustele tehti riste, laudas anti loomadele leiba. Külaskäimine algas esimesel jõulupühal.

JÕULUHANI

Lääne - Eestis jõulu ajal haneks maskeeritud (üll kasukas, suurrätt või lina) pereliige, kes käis saunalisi, eriti lapsi, vitsaga või nokaga löömas.

JÕULUORIKAS

Jõululeib. Jõuludeks küpsetatud ümmargune või seakujuline leib. Jüripäeval või karjalaskepäeval karjale söödetud jõuluorikas pidi karja kaitsma kahju eest.

JÕULUPUKK

Jõulusokk. Esimesest jõulupühast kolmekuningapäevani perest perre käinud sokuks maskeeritud mees. Käis enamasti saatjatega.

Jõulupuki käitumine ja välimus olid nagu näärisokul.

JÕULUPUU

Taluperedesse tuli jõulupuukomme mõisate ja koolide vahendusel Saksamaalt ning kodunes 20. sajandiks. Ristamisi klotsidest jalal põrandale või lauale asetatud maiustuste, küünalde ja ehetega jõulukuuske hoiti toas jõululaupäevast kolmekuningapäevani.

KRÄSS

Kärbsekiik, laevurr, äitsmepall. Kartulisse või naerisse kiirjalt pistetud kõrtest või lilleõitest kerekujuline rippkaunistus. Riputati jõuludeks, pulmadeks või simmaniks tarelakke ning jäi sinna pikaks ajaks.

NÄÄRIKROON

Jõulukroon, pulmakroon, äll. Õlekõrre-, pilliroo- või putkejuppidest kokkuseatud rippkaunistus, mille ilustamiseks kasutati ratta- või tähekujuliseks lõigatud paberi- või riidetükke, tühjakspuhutud mune, ka suletutte, helmeid või linte. Lääne - Eestis valmistati jõuludeks, harvemini pulmadeks enamasti kaheksanurkadena paigutatud ning omavahel sobitatud kujunditest kroonid, mis riputati nööriga tarelakke söögilaua kohale.

Esivanemate varandus. - Tartu, 1993.