JÕULUMÄNGUD Anne Maasiku teksti ainetel
TEGELASED: Isa, ema, vanaema, tütar, poiss, haldjad, koduloomad
* * *
Sütti, sütti kaunis küünal
ööd meil pilkast valgusta!
Südamestki kõigil ära
muremõtteid peleta!
Põle küünal, selgelt sära,
sütti, sütti kaunis küünal!
Näita rõõmustavat valgust,
Jeesusest meil jutusta!
Lastele kui vanadele
Jõululapsest kuuluta!
Südameile kurbadele
Näita, näita ilmal valgust!
Oh, et oleks me kui küünlad
Jõulutulest süüdatud!
Oh, et auks Issandale
saaks me elu elatud!
Rõõmust särab selle pale,
kes sest tulest süüdatud.
POISS (ukse taga, laulab):Jõnkadi, jõnkadi jõulud
tulevad,
jõulud tulevad, mured lähevad;
kas on luba jõulul tulla?
ISA: Olgu terve tulemast!
EMA: Tulgu aga sisse!
VANAEMA: Tulge jõulud Jumala nimel!
POISS (tuleb sisse, selg ees, köidetud õlekubu süles):
Jõnkadi, jõnkadi jõulud tulevad,
jõulud tulevad, mured lähevad.
Tere, Jumal siia tuppa!
Jõulud tulevad sisse!
KÕIK (lauldes): Tere, tere jõulukesed,
Tere, Jumal meie tuppa!
Tere, tere jõulukesed,
jääge meile kolmeks päevaks!
ISA: Aituma jõulutoojale! Ole terve isegi! (Pakub poisile kapast õlut.)
TÜDRUK (hakkab õlgi puistama):Oi, ema, vanaema, vaadake! Küll nüüd on lõbus!
VANAEMA: Oota, latseke, jõuluõlgi ei tohi nõnda sasida, muidu puhub tuul suvel rukkid kõik sassi, siis ei saa neid lõigata kuidagi.
POISS: Kohe vaatame, kuidas tuleval aastal ka viljasaaki
on! Tule, tüdruk, appi õlgi viskama!
TÜDRUK (rõõmustab, kilkab): Oi, kui kõrgele!
ISA: Andku Jumal ikka õnnistust leivale ja samuti ka töötegijale!
TÜDRUK: Ema! Isa! Kas me ööseks õlgedele magama saame?
EMA: Ikka, tütreke! Jõuluöösel jäetakse ju voodid väikesele Jeesusele ja inglitele magamiseks.
TÜDRUK: Kas Jeesus tuleb meie tuppa ka?
ISA: Meie siin ka kõik ristiinimesed koos, miks ta siis meie tuppa ei peaks tulema.
POISS: Ristimärgid ka kõik kenasti ustel ja akendel, väraval ka.
VANAEMA: Siis võib Jeesus sisse tulla küll, kurja vägi on eemal hoitud.
TÜDRUK: Aga vanaema, miks kuri jõuluõhtul peab tulema?
VANAEMA: Jõuluöösi on Vanapagan põrgust vabaks
pääsenud ja hulgub nüüd mööda maailma endale saaki otsides. Aga mitte üksi
Vanapagan ei uida väljas, vaid kõik kurjad vaimud, samuti ka surnud ja nõiad. Ja
ristimärk on ikka kõige paremaks abinõuks.
Nõnda tehakse ristimärk kõigele, mida tahetakse kaitsta kurja eest. Küll ustele,
akendele, kirstudele, kottidele, kappidele, kaevuraketele, loomade selga. Need tehakse kas
kriidi või söega.
Esimene rist tehakse jõulus, teine uusaastal ja kolmas kolmekuningapäeval. Ise öeldakse
sealjuures: Issand Jeesus Kristus, hoia ka, kaitse ise!
POISS: Läinud aastal tegime jõuluks majakaitsja Tõnni, kes hirmutab kurjad vaimud majast eemale. Mäletad?Lumest tegime, silmad nagu rätsepa õpipoisi õmmeldud nööpaugud, jalad jämedad, kõht ees nagu silgutünn!
TÜDRUK: Mäletan küll, kole kurja näoga oli!
EMA: Mis te, noh, neid kurjalugusid meelde tuletate! Selles majas, kus laulu ja rõõmsat meelt, ei sinna kuri julge sisse tulla.
TÜDRUK: Laulame ! Las kõik teised lapsed ka laulavad, siis on palju suurem laul ja kostab hästi kaugele ka!(Lauldakse veel kord)
laul
ISA: Kord Jumal käis ühe teise mehega maad mööda.
Läks mööda ka koolimajast. Seal lapsed laulsid ja lugesid. "Lähme ruttu siit,
lähme ruttu mööda!" Läksid jälle edasi. Jumal ütles: "Kuula, see
karjapoisike seal laulab väga ilusasti!"
Teine mees ütles: "Mis me sellest kuulame, see laulab rahvalaulu. Koolimajas lauldi
jumalasõna. Seda sa ei tahtnud kuulda!"
Seepeale ütles Jumal:"Ma ei tahtnud seda sellepärast kuulda, et neid sunniti
vägisi, aga see karjapoiss laulab oma puhtast südamest."
TÜDRUK: Meie ju ka laulame oma puhtast südamest ja rõõmsast meelest. Eks ju?!
EMA: Muidugi! Aga jõulupuule me täna veel laulnud polegi. Näe, kui kenasti teine helgib küünalde sära!
TÜDRUK: Laulame, laulame jõulupuule ka!
Oh jõulupuu,
oh jõulupuu,
Sa oled kõige kallim puu!
Sa talve väele surma tood
Ja kena kevade meil lood!
Oh jõulupuu,
oh jõulupuu,
Sa oled kõige kallim puu!
* * *
Sa meelde Jeesust tuletad,
kes tuli päästma ilmamaad.
Oh jõulupuu…
* * *
Et süüta minu südant ka
Mu Jeesusele põlema.
Oh jõulupuu,
oh jõulupuu,
Sa oled kõige kallim puu.
VANAEMA: Õige vanasti jõuludeks kuuske tuppa ei toodud.
Siis olid ikka õled või heinad ja tehti sõim, selline nagu loomadel laudaski, kust nad
heinu söövad.
See on sellepärast, et väike Jeesuslaps sündis laudas, loomade hulgas ja emal polnud
hälli, kuhu teda panna. Nõnda pani ta vastsündinu pehme heina sisse, sõime.
ISA: Sellest ajast peale on loomadele ja lindudele antud jõuluöösel kõnevõime.
TÜDRUK: Jutusta, isa!
ISA: Talvistepüha ehk jõuluöösi loomad-linnud
kõnelesid, et õlgede sisse on jäänud kenakesti teri. Võime ilusti talve üle elada.
Peremees oli kogemata väljas ja kuulis.
Ise ütles:Oot, oot, vaatame järgi, kui palju teri seal on! Peksan terad üle!
Tegigi nii, võttis kätte ja puhastas terad õlgede seest välja. Aga sellepeale
lõppesid lehmad ära.
POISS: No, kas nüüd sellepärast oli vaja loomadel ära lõppeda!
ISA: Aga see oli kõik sellepärast, et Jumal näitas tähendust: Ei maksa kunagi kusagilt viimast välja võtta!
EMA: Eks loomadele ju viiakse ka jõuluõhtul lauta leiba,
soola ja kaeru ning hüütakse neid nimepidi.
See oli umbes nii:Maasik, Mustu ...
(Tegelased sulgevad silmad ja kujutavad ette, mis võis toimuda jõuluöösel laudas. Seda pilti aitavad elavamaks muuta laudas olevad loomad oma häälitsustega.)
TÜDRUK: Ema, kas mina ka saan viia loomadele süüa?
EMA: Ikka laps. Sulle meisterdas isa kena linnusöögimaja. Kanna hoolt, et linnukesed talvel külmaga nälga ei jääks!
VANAEMA: Jõuluöösi peab perel toit lauale jääma, sest
kõik pere kadunukesed tahavad maitsta jõulurooga.
Nõndasama ka inglid ja Maarja oma lapse Jeesusega. Ka peab majas küünal põlema
Kristuse sündimise auks.
ISA: Jõulud on ju ennekõike valgusepühad.
Ja Jeesus, kelle sünnipäeva me jõulu ajal tähistame, on tõeliseks Päikese Jumalaks.
Ta valgustab ja elustab kogu maailma.
Pärast talvist pööripäeva hakkab ju valgus taas kasvama, päevad muutuvad pikemaks,
kuigi seda esialgu palju korraga ei ole märgata.
POISS: Päike jäänud Jeesuse sündimise ajal seisma,
arvates, et nüüd, kus valgus on ilmunud, ei ole temal, Päikesel luba enam edasi minna.
Targad Hommikumaalt, kes tulid väikest Jeesust vaatama, talle kingitusi tooma, ütlesid
Päikesele:
"Sina mine aga oma teed edasi, sa oled maailma valgus. See aga, kes sündinud, on
eluvalgus!"
Päike hakanudki oma endist teed käima.
EMA: Tulge nüüd, lapsed, teeme ühe suure, suure päikeseringi! Selleks, et Päikesel oleks jõudu tulla ja meile valgust anda! No tulge, tulge, muidu äkki Päike jääbki madalale magama ja meie pimedusse kobama.
Tule välja, päevakene,
veere välja vaimukene!
Ju on aega päeval astu
ja on tundi päeval tulla.
Tule välja, päevakene,
ma annan sulle pätsi leiba!
Tule välja, päevakene,
ma annan sulle püti piima!
Tule välja, päevakene,
ma annan sulle mati marju!
TÜDRUK: Mängime veel üheskoos! See on nii tore!
(Talurahvamängud kuni Jõuluvana tulekuni):
Näiteks:
- Me lähme rukist lõikama
Lõpuks jäävad väsinud lapsed õlgedel magama, oodates jõulupäeva.
(Kostab vaikne unelaul.)
Öö saabudes tulevad majahaldjad ja toovad majale õnnistust.
(Haldjate tants)
Lõpetuseks laul "Püha öö".
Kommentaarid näidendi juurde.