JÕULUD
EESTI RAHVAKALENDER
Koostanud Mall Hiiemäe
3.

1. Jõulukuusk oli juba päev vai kaks ennem kodu toodud. Aga tuppa ei toodud teda enne kui jõululauba õhtu. Taludes õlid ikke nii pikad kuused, et põrandalt latv ligi lage ulatas. Mõnel perel õli neske rist tehtud jõulukuuse jaust. Aga mõnedel oli veikse madala pingi sisse auk lastud, kohe kuusk püsti pandi. (Torma)
2. Õunu pandi puu otsa. Ehete panemine on hilisem komme. (Reigi)
3. Õhtul tõi isa kuuse tuppa. Laste mureks jäi kuuse kaunistamine. Küünlad pandi kuusele, sinna riputati präänikud ja kompvekid. Sageli tulid külla naabrid, eriti kus oli lapsi. Sest eks lastel oli kõige suurem rõõm pühadest. Eriti hea meel oli õuntest, kui emal oli neid õnnestunud säilitada jõuluni. (Jõhvi)
4. Lapsed lubati jõulus sigade lauta viia, kes lugema ei õppind. Vana kooliõpetaja ütles seda koolimajaski. (Türi)
5. Iga jõulu- ja iga uueaasta hommikul antakse loomadele, igale loomale üks käär üle leiva. Perenaine, olgu ta muidu nii kitsi kui tahes, siis ikka läheb, suur kuhi leivaviilukaid süles, lauta. Lammastele antakse tükiviisi, neid on palju ja nad muidu nabivad ära üksteise ees. Aga suuremad loomad, hobused ja veised, saavad igaüks oma kääru. (Kursi)
6. Legend räägib ja minu ema ka rääkis, et jõululauba pidid loomad rääkima. Ema ei olnud küll kuulnud neid rääkimas, aga teised on temale seda rääkinud. (Jõhvi)
7. Ka kodused loomad said "parema suutäie", küsiti: "Kas sinul on ka püha?" (koeralt, kassilt). (Rannu)
8. Jõuluööl süüakse üheksa korda, et õnnistus oleks majas. (Kullamaa)
9. Kaksteist korda pidi jõululaupa õhtu sööma. See oli siis õige seadus, siis kasusid viljad ja loomad. (Muhu)
10. Jõulu ajal jäetakse söök kogu ööks lauale, et surnute hinged tulevad seda siis sööma. (Hargla)
11. Jõuluöösel peavad kõik toidud lahti olema, mitte kaanega kinni kaetud. Siis ei ole sel aastal seal majas kurbtust. (Tõstamaa)
12. Perenaine küpsetas igaühe nimele jõulukaku, see kakk tehti sellestsamast taignast, millest pühade sepikud tehti, aga olid pisikesed, mõnikord pandi ühe kakule õnn sisse (see oli miski magus aine, siirup või kompvek jne.), siis lasti pere võtta ise oma käega. Kes võttis õnnekaku, sellele pidi õnn tulema. (Märjamaa)
13. Jõulupühade ajal valmistati eriline torniga leib, mis alal hoiti kuni loomade väljalaskmiseni, sellest anti siis igale loomale, et need terved seisaksid. (Pöide)
14. Kui jõuluks leiba tehti, siis tehti pikk leib, tõmmati vagu selga, see pidi harjas olema. See oli jõuluorikas, seisis pühadeaa laua peal. (Ridala)
15. Jõulusaia küll küpsetati, aga kehvemates peredes seda kauemaks ei jätkunud. Igale lapsele lõigati käärik söögi ajal. Rukkipüüli leivast jätkus küll pühade otsa, sest seda küpsetati suur tegu. Pärast saia lõppemist küpsetati odrakaraskit. (Põltsamaa)