JÕULUD
EESTI RAHVAKALENDER
Koostanud Mall Hiiemäe
2.
- Jõululaupäeva õhtul sõideti kirikusse ja seda ootasid lapsed aasta
otsa. Sinna võeti ka kõige väiksemad kaasa. Tol ajal erilisi laste talveriideid polnud,
nii et kõige väiksemad keerati rättidesse ja nad olid nagu pundid. Teel sõideti
üksteisest mööda, hobustel olid kuljused peal. Ja tagasiteel kihutati eriti üksteisest
mööda. (Viru-Jaagupi)
- Kui jõulu esimesel pühal peremees kirikuteel tõise laskis endast
mööda ajada, siis oli ta hobuste tööjõud võetud. (Tarvastu)
- Jõuluõhtul kirikusse sõites pani peremees kõik aasta kestel kokku
hoitud raha tasku, selle raha eest andis kõiki kaupu kaupmees poolmuidu, mida süda aga
ihkas. (Setu)
- Jõulupühade aegas tuuakse heinad tuppa, nääripäeval õled ja
kolmekuningapäeval kõlkad. (Vigala)
- Peotäis õlgi visati lakke, tüükad ülespidi. Selle järgi ennustati
järgneva aasta viljasaaki, aga ka seda, kes kauem elab. (Kuusalu)
- Jõulupõhud viidud viimasel pühal loomadele alla, et ka loomadel
jõulud oleks ja et nad aasta ümber terved seisaks. (Jämaja)
- Tehti jõulukrooni, kas pilliroost ehk õlgedest. Krooni külge riputati
kõlkuma tühjad värvitud munakoored. Jõulukroon riputati lakke elutuppa. (Kaarma)
- Jõulukroonid tehti heinputkedest või pulkadest, pandi paberid ja ehted
külge, kuldkettisi ja mis nad leidsid. (Nissi)
- Õlekübaraid tegime, litred, pärlid külges. (Valjala)
- Jõuluõhtu es ole üttegi pidu. (Kambja)
- Jõululaupäeval ei tohtinud keski tantsida. Teisel ja kolmandal pühal
võis tantsi ka. (Kihelkonna)
- Pulmad pidi jõulu aal ära pidama. Edimedsel pühal ka es laulatada.
Keskmisel pühal, siis ka õpetaja laulatas ja hoiatas, et vaikselt, mitte nii palju
tantsida, ei ka lärmata. Kiriku ligidalt minti ja tulti tasa, aga kui juba kirik
kaugemale jäi, no siis karjuti: "Hõissa pulma, pulma!" Ja lõõts ürjas ja
löödi laulu nii mis kõlisi. (Sangaste)
- Esimesel jõulupühal ei tohtinud keegi külasse minna ja kes sel päeval
külasse läks, sellele visati seal talus vanad pastlad kaela, kuhu ta läks. Jõulu
esimesel pühal olivad rahvas kodu. (Põltsamaa)
- Jõuluõhtul toiduks oli praetud hani, mille kontidest valmistas peremees
hüppava puki tüki traadi ja nööri abil. (Pühalepa)
- Jõuluõhtul tehti riietest jõuluvanamees ehk jõulumemm ja näidati
seda lastele. (Juuru)
- Jõulud olid suured pühad, enne teist püha ei tohtind mingit nalja
teha. Teisest pühast aland mängud ja naljad. (Anna)
- Jõulupuud tunti ikke. Aga ega igakord ei old.Küünlad olid kallid, ei
jõudnud osta. Kus oli väikseid lapsi, seal oli puu, aga kus vanemad inimesed - ega need
ei olnud huvitatud sellest puust. (Kadrina)
|