JÕULUD
EESTI RAHVAKALENDER
Koostanud Mall Hiiemäe
1.
Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige
mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev
(21.detsember) ja kolmekuningapäev (6. jaanuar).
1. Neid esimesi jõulusi vai neid nimetati ka viel, et nied on vanad
jõulud, ja uusaasta, sie sis õli uus jõul ja kolmekuningapäiv õli kolmandad jõulud.
(Jõhvi)
2. Jõulusid peeti Jeesuse sündimise mälestuseks. Enne ristiusku peeti
jõulusid valguspühadena valgusjumala auks. (Vändra)
3. Ajaarvamisest. Jõulust kuus nädalit küünlapäeva,
küünlapäevast seitse maarjapäeva, maarjapäevast neli jüripäeva, jürist üheksa
jaanipäeva, jaanist neliteist mihklipäeva, mihklist kuus mardipäeva, mardist kuus
jõulusse. Sedasi oli aasta ringi. (Juuru)
- 1. püha - kiriku uoleks, 2. püha - mängude uoleks, 3.püha - käidi
külas, pühasid ära saatmas. (Jõhvi)
- Jõulupüha - vorstipüha, lihavõttepüha - munadepüha, nelipüha -
võipüha. (Kambja)
- Pühad (jõulud) tulevad kui saksad, lähevad kui sandid. (Rannu)
- Jõulu ollive tõsitsembe pühä. Sis es ole juumist egä möörämist.
(Karksi)
- Kes jõulu- ja uue aasta laupäeval tööd teeb, sellel on ees tuleval
aastal palju tööd, aga kes neil päevadel tööd ei tee, sellel on vähe tööd.
(Haljala)
- Jõululaupäävast kunni esimese püha hommikuni sai läbi öid luetud,
kui üks väsis, algas teine; niisamuti ka uuel jõulul. (Viru-Jaagupi)
- Jõululauba üüssi loeti kõigile õnnesalmisi lauluraamatust. Raamat
lüüdi järsku lahti, ükskõik kust kohast, ja meestele loeti paremalt puult lehekülle
pealt ja naistele pahemalt. Nii mitmes laps ta olli, siis nii mitmes salm loeti sellele
ette. Ja sedasi siis pidi minema. (Kolga-Jaani)
- Jõululauba õhtu mindi ikka obusega kirigu, lapsed võeti ka kaasa. Üks
pidi siiski koju jääma, keegi ei tahtnud jääda, siis eideti õljekõrdega liisku.
(Käina)
- Varahommikul söödi jälle ja hakati siis kirikule "ehitama".
Sõideti harilikult, kas oli kirik ei tea kui lähedal. Ka teenijad pidasid seda häbiks
endile, kui jõulu jala pidivad kirikusse minema. (Vigala)
- Jõululapa ööse pidi toit laual seisma ja ööse sai üheksa korda
söötud. Peremees andis loomadele nendasama üheksa korda süia. Sele hobusel andis tema
nendapalju vilja kui tema söi, selepärast, et tema homiku sele hobusega pidi kiriku
minema. Kirikutee peal võttis tema jalainimesi nenda palju kui vankre peale mahtus. Mida
rohkem temal peal oli, seda parem ja suurem õnn temal sel aastal pidi olema. (Jõhvi)
|