RISTSÕNA

Loe alljärgnev tekst hoolega läbi ja lahenda selle põhjal ristsõna.

ENNEVANASTI NÄÄRIÕHTUL
Eino Tali

Õuekuuse käharad oksad olid hästi härmas. Pereisa rõõmustas: “Seda see tähendab,
et uus aasta tuleb hea vilja - aasta.” Õhtuhämarus heitis lumele pikki mustendavaid
varje. Talutares aga oli juba päris pime. Pereisa seadis lae all petrooleumilambi
põlema ja ütles vanemale pojale: “Eks too nüüd näärid tuppa!” Poeg tassis õlekoo
tuppa ja laotas põrandale laiali...

Kui perel olid õhtused tööd toimetatud, istusid vanemad inimesed õlgedele jalgu
sirutama ja juttu puhuma. Noored poisid hakkasid jõudu proovima: veeti vägikaigast
ja tõmmati sõrmkooku. Lapsed hullasid õlgedes niisama lusti.
Pere-ema tõi lauale nääritoidud. Pannil aurasid krõbedaks praetud tanguvorstid.
Kaussides olid lihakamakad, hapukapsapuder, kaalilohud ja koorega kartulid.
Äsjaküpsetatud suur leivapäts ja väikesed näärikakud olid tulised ja lõhnasid
magusalt. Näärikakud olid imeliku kujuga: mõni oli nagu keerdus torn, mõni jälle
meenutas paksu põrsast. “Tulge nüüd sööma!” kutsus pere-ema.

Komme nõudis, et pereisa sööks nääriõhtul seitse korda. Siis pidi uuel aastal
kasvama vili nagu müür. Kogu nääriõhtuks ja -ööks jäeti toit lauale. Siis pidi kogu
perele toitu jätkuma terveks aastaks.

Kesköö paiku murdis pereisa näärikakkudest tükikesi perele maitsta. Ikka selleks,
et uuel aastal oleks õnne inimestel ja kariloomadel.

Pereisa viis hobustele kaeru. Pere-ema viis lehmadele ja lammastele leiba. Vanem
poeg upitas tarekatusele teradega viljavihu, et hommikul oleks lindudel toidupoolist
võtta. Sel ajal mängisid väiksemad poisid ja tüdrukud ringmängu.
Pere-ema tuli tuppa ja ütles: “Taevas on selge ja siravaid tähti täis. Uuel aastal
saame palju õunu ja marju.”

Äkki kostis õuest kellakõlinat, mökitamist ja kilkeid. Tareuks prahvatas lahti ja
tuppa tormasid näärisokk ja näärikurg ning trobikond teisi külapoisse ja -tüdrukuid.
Üksteise võidu hüüti: “Tere hommikust, näärihommikust! Uuele aastale head õnne!”
Näärisokk oli pahupidi pööratud kasukaga. Keerdus sarvedega sokupea oli puust,
kaelas karjakrapp, sabaks vana saunaviht. Ka näärikurg oli pahupidi kasukaga,
nokaks pikavarreline puukulp. Sokk hakkas poisse ja tüdrukuid puksima, kurg
nokaga toksima. Kes vopsu külge sai, pidi uuel aastal olema hästi virk.

Pereisa andis külalistele kalja ja mõdu juua. Pereisa sidus soku sarvede ja kure
noka külge paari uhiuusi kindaid kingituseks.

Lõbus nääritrall kestis tükk aega. Siis läksid külalised teise peresse head uut
aastat soovima. Viimane, kes välja läks, kirjutas kriidiga uksele uue aasta numbri.
Nüüd oli lõbus nääriõhtu läbi ja pere heitis õlgedele magama. Pereisa keeras
laelambis tule pisikeseks, ise lausudes: “Las jääb ööks otsaks põlema, siis on ka
uuel aastal valgust ja rõõmu.”