ENNEVANASTI NÄÄRIÕHTUL
Eino Tali

Õuekuuse käharad oksad olid hästi härmas. Pereisa rõõmustas: “Seda see tähendab, et uus aasta tuleb hea vilja - aasta.” Õhtuhämarus heitis lumele pikki mustendavaid varje. Talutares aga oli juba päris pime. Pereisa seadis lae all petrooleumilambi põlema ja ütles vanemale pojale: “Eks too nüüd näärid tuppa!” Poeg tassis õlekoo tuppa ja laotas põrandale laiali...
Kui perel olid õhtused tööd toimetatud, istusid vanemad inimesed õlgedele jalgu sirutama ja juttu puhuma. Noored poisid hakkasid jõudu proovima: veeti vägikaigast ja tõmmati sõrmkooku. Lapsed hullasid õlgedes niisama lusti.
Pere-ema tõi lauale nääritoidud. Pannil aurasid krõbedaks praetud tanguvorstid. Kaussides olid lihakamakad, hapukapsapuder, kaalilohud ja koorega kartulid. Äsjaküpsetatud suur leivapäts ja väikesed näärikakud olid tulised ja lõhnasid magusalt. Näärikakud olid imeliku kujuga: mõni oli nagu keerdus torn, mõni jälle meenutas paksu põrsast. “Tulge nüüd sööma!” kutsus pere-ema.
Komme nõudis, et pereisa sööks nääriõhtul seitse korda. Siis pidi uuel aastal kasvama vili nagu müür. Kogu nääriõhtuks ja -ööks jäeti toit lauale. Siis pidi kogu perele toitu jätkuma terveks aastaks.
Kesköö paiku murdis pereisa näärikakkudest tükikesi perele maitsta. Ikka selleks, et uuel aastal oleks õnne inimestel ja kariloomadel.
Pereisa viis hobustele kaeru. Pere-ema viis lehmadele ja lammastele leiba. Vanem poeg upitas tarekatusele teradega viljavihu, et hommikul oleks lindudel toidupoolist võtta. Sel ajal mängisid väiksemad poisid ja tüdrukud ringmängu.
Pere-ema tuli tuppa ja ütles: “Taevas on selge ja siravaid tähti täis. Uuel aastal saame palju õunu ja marju.”
Äkki kostis õuest kellakõlinat, mökitamist ja kilkeid. Tareuks prahvatas lahti ja tuppa tormasid näärisokk ja näärikurg ning trobikond teisi külapoisse ja -tüdrukuid. Üksteise võidu hüüti: “Tere hommikust, näärihommikust! Uuele aastale head õnne!” Näärisokk oli pahupidi pööratud kasukaga. Keerdus sarvedega sokupea oli puust, kaelas karjakrapp, sabaks vana saunaviht. Ka näärikurg oli pahupidi kasukaga, nokaks pikavarreline puukulp. Sokk hakkas poisse ja tüdrukuid puksima, kurg nokaga toksima. Kes vopsu külge sai, pidi uuel aastal olema hästi virk.
Pereisa andis külalistele kalja ja mõdu juua. Pereisa sidus soku sarvede ja kure noka külge paari uhiuusi kindaid kingituseks.
Lõbus nääritrall kestis tükk aega. Siis läksid külalised teise peresse head uut aastat soovima. Viimane, kes välja läks, kirjutas kriidiga uksele uue aasta numbri.
Nüüd oli lõbus nääriõhtu läbi ja pere heitis õlgedele magama. Pereisa keeras laelambis tule pisikeseks, ise lausudes: “Las jääb ööks otsaks põlema, siis on ka uuel aastal valgust ja rõõmu.”

Täheke nr. 12. 1975.