| SUVI
Villem Ridala
Täis õite küllust upub metsa vari
ja heina kallistusis nõtkuv aas
ja laulust helgib õhk puil, põõsail maas,
roog rannal, lilleline kalda hari.
Ja mesihõngu hoovab õilme sari
kui üle ääre voolav kallis vaas
ja kuumust, kirge õhkub ranna paas,
kus vara küpseb mahl ja valmib mari.
Kõik on nii hele, selge, tüün ja soe.
Maa, metsad, meri, päiksest joobnud, tumm,
kesk roo ja tudrerikkaid randu loe.
Vaid väsimata saalib viire summ.
Ja armsust täis on suve pilve koe
ja avar taeva õhuline kumm.
|