MEIE JAANITULI, JAANIPÄEV...6. osa. Liivi Soova Kui saun käepärast, siis kindlasti läheme jaanilaupäeval sauna, et uue vihaga täit mõnu saunaskäimisest tunda. Jaaniõhtule minnes mõtleme tahtmatult ka sellele, mida selga panna. Miks mitte rahvarõivast, kui see olemas on. Ei ole tänagi põhjust unustada, et tegu meie oma loodusekalendrist tuleneva pühaga on. Jaanipäeval otsiti ja otsitakse praegugi võimalusi sugulaste ja heade tuttavatega koosolemiseks. “Siis oli ka alati sugulasi, sõpru ja linna elavaid perekonnaliikmeid külalisteks” (Anna). See päev viib meid aga ka oma mõtetes tagasi ja paljudele meist on kirjutamata seaduseks saanud käik surnuaiale, kus lähedased maetud. “Jaanipäeval peeti surnuaiapüha, igaüks käis omakste haudadel, praegu ka on kombeks jaanipäeval lilli viia omakste haudadele” (Karksi). Jaanipäeva läheduses on nüüdki kõige enam abielusid sõlmitud. Nii lihtsalt on. “Jaanipäeval armastati abielluda, siis olevat abieluõnn kõige kindlam” (Setu). Järgmise aasta edukus sõltus kahtlemata suuresti ilmast ja siit ka vajadus ilma jälgida ja tähelepanekuid teha. Üldlevinud oli ütlemine, et “jaan avab taevaluugid. See tähendab: enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaanipäeva aga hakkab rohkesti sadama.” Taluperemees pidi nüüd juba arvestama, et päeva hakkab lühemaks kiskuma, seega “ikka rohkem sulase poole liikuma”. Jaanipäeva on otseselt seotud Jaani nimega ja kahtlemata ei ole Jaanid varasematel aegadel ega ka praegu päris tähelepanuta jäänud. “Jaanipäev oli vaba ja rõõmus päev. Kes Jaani nime kandis, neile kingiti kaelasall või paar kindaid või paar sokke” (Rannu). Jaanipäev on meile eestlastele aegade taha olnud oluline, koos meiega ja ajaga ka vähem ja rohkem veidrusi ning mitmeid “uuendusi” läbi teinud. Vajame jätkuvalt jaaniõhtut ja jaanipäeva nii jaanitule ääres lustimise kui ka tõsise mõtisklusega tule ääres. Jaanipäev teeb pöörde looduses ja on meile oodatud suve suurpüha, milles erilist pidulikkust ja omamoodi nukrustki. “Jaanipääv on üks ilo ja õnne pääv kõigile ja ka targa Jaanile mälestuseks seatud pääv. Sel pääval pidid kõik valgustatud saama, niihästi elajad kui inimesed ja üks suur tuli saama üles tehtud” (Virumaa). Väike jaanipäevaraamat. - Tallinn: Perioodika, 1995. - Lk. 4 -8.