MEIE JAANITULI, JAANIPÄEV...4. osa. Liivi Soova Jaanituleplatsi juurde on kuulunud kiik, kus kevadpühadest alates noored kokku said, tutvust tegid ja meelt lahutasid. Jaanipäevaks oli kiikumine täies hoos ja seega ka jaaniõhtu üks oluline tegevus noortele. “Jaanilaupäeva õhtaks tehti kiiged. Pärast tantsimist läksid tüdrukud ja poisid kiigele ja iga tüdruk, kes kiigele tahtis minna, pidi kiigetegijale andeid viima. Nagu kindaid ja paelu ja jaanipäeva hommiku paar muna, mis kirjuks olid värvitud. Jaanilaupäeva õhtune kiigel olemine kestis kuni hommikuni. Tüdrukud ja poisid laulsid kiigel ehk mängisid murul mängusid. Kõige rohkem lauldi aga kiigel seda laulu: “Üles, kiike, kõrgele” (Ambla). Jaanitulele toodi kaasa sööki ja jooki. Jaanipäeva pidusöögid määrab lehmade piima - aeg. Siit ka piimatoitude oluline koht. Söödi sõira, kohupiima ja mune. Söökidest olid olulised ka leib ja liha. “Jaanipäeval tapeti lammas, mis ammu selleks juba ette arvatud oli, ja keedeti siis liha ja käkkisi, mis jaanilaupäeva õhtul ja jaanipäeval söödi” (Halliste). Viljast tehtud õllel on oma maagiline tähendus olnud ja tuju tõstev jook on pea kõigi kalendri- ja peretähtpäevadel soositud olnud. Õllejoomist jaanitule ääres võib õige vanaks kombeks pidada, ja õlut tehti igas talus. Kuna suurema jaanitule ääres on tavaks eelkõige meelt lahutada, siis oma pere tule ääres on rohkem aega lihtsalt istumiseks ja tulle vaatamiseks ning mõtiskluseks. Endisaegadel, kui karja heakäekäigust edaspidine elu hoopis rohkem sõltus, püüti ka loomi jaanitulega kontakti viia ja läbi maagiliste toimingute lehmade piimaandi suurendada. Ei ole paljuks peetud loomi jaanitule juurde tuua, et jaanitule kaitsev tulekuma ka neile lähemal oleks. “Kui jaanipäeva õhtul elajatele rauad kaela pannakse ja ümber jaanitule aetakse, siis on elajad terved ja kõvad kui raud” (Tarvastu). Suurtele pühadele eelnenud ööd on olnud nii tuleviku kui inimsaatuse ennustamiseks. On ootuspärane, et enamlevinud ennustamiskomme jälle kord lilledega seotud - seitsmet või üheksat sorti lilledest punutud lillepärg või lillekimp tuli ööseks padja alla panna, et tulevast unes näha. Oma lasteski, küll vanaema õhutusel, olen näinud tahet jaanipäeval korjatud lillekimpu kuivatada ja seda hoida järgmise suve keskpaigani.