Eesti rahvakombed
Eesti rahval on palju vanu kombeid, mis on sageli seotud tähtpäevadega. Suvel on üks tähtsamaid tähtpäevi jaanipäev. Jaanipäev on 24. juunil. Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi lehmad kindlalt lauta kinni, sest õhtul pidid ringi käima nõiamoorid, kes piimajätku korjasid. Jaanipäeval korrastati elamut, köeti sauna ja valmistati toitu. Toiduks oli tavaliselt sõir. Küpsetati ka leiba ja karaskit. Mehed tõid metsast jaanikase. Saunas võeti suvaliselt pihku vihalehti ning loeti üle: kui oli paarisarv, siis pidi mõeldud salasoov täide minema. Pärast õhtusööki rutati jaanitulele. Järgmisel päeval käidi kirikus ja kalmistul, saadi kokku sugulaste ja tuttavatega. Jaaniööl pidi õitsema sõnajalaõis öösel kella kaheteistkümne ja ühe vahel. Kui keegi sõnajalaõie kätte saab ja teda hästi hoiab, siis võib ta kõiki maailma asju teada saada. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. |