MUNAMÄEL
Juhan Kunder
Kui siit pilve piirilt alla vaatan
üle õitsva Eestimaa,
rõõmulaulu siis maailma saadan,
hüüan valju häälega:
Siin on ilus elada!Kõrged pilved nagu luiged lendavad
üle maa ja mägede,
päike, kuu ja koidutähed rändvad
lauldes üle jõgede:
Siin on ilus elada!Kullalaineil väljad valendavad,
järved hõbe ehavad;
kaugel lehemetsad haljendavad,
kõue kombel kohavad:
Siin on ilus elada!Siin on enne suurem sugu eland,
rõõmsam rahvas rännanud;
siin on võidulaulu viisid kõland,
mehed kõne kandanud:
Siin on ilus elada!Lääne piiril mürab mere lagi,
viskab vahu pilev pool`,
läbi lille`hoovab hõbejõgi,
lainetelles laululool:
Siin on ilus elada!Võiksin vetelained kinni püüda,
püüda tuult ja linnuhäält:
siit neid laseks üle ilma hüüda,
halja mäeharja päält:
Siin on ilus elada!Õitsval Eesti vainul käivad neiud,
leelutavad lille`seas;
lõhnvas orus hüüdvad eesti peiud
eesti õilmis puie seas:
Siin on ilus elada!
Võiksid taevavõlvi kirjutada
hele` välgu valgega:
sinna tahaks siis ma tunnistada
paistma ime palgega:
Eestis ilus elada!
Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 11-12.