KODUMAA
Mihkel Veske

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere rannale
ja Munamäe metsalt murult
käib lahke Soome lahele?
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel. -
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
See ilus maa on minu kodumaa!

Siin tervitavad metsaladvad
nii lahkelt järvi, rohumaid,
siin taevavihmal oras võrsub
ja päike paistab viljapäid.
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel. -
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
See ilus maa on minu kodumaa!

Siin kasvab eesti meeste sugu
ja sammub vabadusele.
Siin kasvab priskelt eesti neiu
ja sirgub eesti mehele.
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel. -
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
See ilus maa on minu kodumaa!

Siin tõstab rahvas põllurammu
ja matab endist viletsust;
siin püüab rahvas vaimuvalgust
ja võidab endist pimedust. -
Oo tõotagem südamest
me mehed olla igavest`!
Ja laulgem nüüd ja lõpmata:
Sa kosu, kasva, kallis kodumaa!

Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 10.