HIIDLANE, LOULA!
Elmar Vrager

Misand häbened, hiidlane, loula!
Iga so saar polend tummide maa,
Eland koua sii kruuside kaldal,
silgule körust sa ikka siit saand.

Igand so saar pole mätaste hunik.
Mändadest, kuuskedest kiri oo mets.
Kaski, kadaged, mustigud, pooli -
keike oo palju ja peelegit vett.

Kalu saab nõnna, et kannaks end mörrad,
karjast saab piima ja lambal oo vill.
Kuultsad ja nöutud köplaste törvad.
Neid tarvidab hiidlase tääda maailm.

Kuultsad so mihed ja kanged naised.
Neist jütustab meri, vadistab maa.
Odratolgused, vandiraiujad -
rahvast et hermus! Kis aru neist saab?!

Löpukss jääb lousuda: hiidlane, loula!
Iga so saar polend tummide maa.
Loula, höiska veel koua ning koua,
sa kärssapillidest plimisev saar!

Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 20-21.