Mu isa oli ametnik.
Ta kulunud, kuid puhta kraega
päev otsa istus kantseleis.
Tal oli vähe vaba aega.

Kuu lõpupoole eriti -
siis päevad alati jäid napiks
ja koduski veel pooled ööd
ta küürutas, et arvud klapiks.

Ja alati, kui noomiti
ja tervisele mõelda kästi,
ta vastas oma vaiksel moel:
"Kui juba teed, siis tee ka hästi!"

Tast au ja rikkus mööda läks -
ei mõistnud elus sisse seada.
Maailma kõigist naudinguist
üksainus oli talle teada.

See oli nauding tehtud tööst.
Ja kui see oli meeldiv töö veel!
Kui lõbusalt siis laulis saag!
Kui vallatult siis välkus höövel!

Nii õnnelik ja muretu
ja hoopis noorem tundus siis ta,
kui jõudetunnil meisterdas
mõnd igapäevast tarberiista.

Ta lastelegi leidis tööd
ja nagu nõudlik õpetaja
meid juhatas ja manitses:
"Kui teed, on hästi teha vaja!

Kui asi on kui valatud,
siis seda vaadata on mõnu.
Hea töö on nagu ilus laul,
kus sees ei ole liigseid sõnu.

Kes armastab ja oskab tööd,
see imeasju teha suudab.
Töö tasapisi kaunimaks
ja rikkamaks maailma muudab.

Ja inimene isegi,
kui tal on töö, ei jää ju samaks.
Ka tema muutub targemaks
ja paremaks ja ilusamaks."

Kui isa välja käima läks,
ta ikka suundus sadamasse
või mujale, kus kihas töö.
Seal teine elu tuli tasse.

Kui mehed seinu ladusid
või kõrgel harjal katust katsid -
nii kiindunult, kui oleksid
need tema ehituseplatsid,

ta seisis all, ja jälgis tööd,
ei väsinud sest vaatest ära
ja helendama kõhnal näol
lõi mingi sisemine sära.

Ma arvan - isa aimas vist,
et tulevad kord teised ajad.
Nüüd need on käes, ja kõik, mis on,
nüüd mulle kuulub maa ja majad.

Ja jõudetunnil alati,
kui lähen välja jalutama,
ma rõõmu tunnen tellinguist,
kuid süda hakkab valutama,

kui näen, et keegi kusagil
ükskõikselt oma töösse suhtub,
ei pane hinge sellesse,
vaid viskab valmis, nagu juhtub.

Ma süüdlasena tunnen end.
Mul tunne on, et kogu aja
jään nagu võlgu midagi,
et ma ei ela, nagu vaja,

ei ole õige peremees.
Mul isa põrmu ees on häbi.
Mul on, kui tema mõtlik pilk
mind vaataks - otse hingest läbi.

Mul on, kui kuuleksin ta häält:
"kas olgu raamat see või maja -
meist maha jääb ju ainult töö,
ja tööd on hästi teha vaja."