ISADEPÄEV

Nii nagu ei saa olla ühtki inimest ilma emata, ei saa olla kedagi ka isata. Ometi on isadepäeva pidamine emadepäevast tunduvalt tagasihoidlikum. Läbi ajaloo on naist ja ema peetud kodu hoidjaks ja meest kaitsjaks. Kuigi tänapäeval ei pruugi kehtida vana traditsiooniline rollijaotus, on isadepäev tunduvalt raskem juurduma kui emadepäev. Üks põhjus võib ollagi just selles, et tänapäeva Eestis kasvavad paljud lapsed ilma isata.

Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Ka selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest ja umbes samal ajal kui emadepäevgi – 1910. aastal. Analoogiliselt emadepäevale on ka isadepäev Eestisse jõudnud põhjanaabrite eeskujul.

Kui maailmas peetakse emadepäeva lilledeks kõige rohkem nelke, siis isadepäeva lilledeks on saanud punane ja valge roos. Isadepäev on kindlasti perepüha ja selle päeva mõte on süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Seda päeva saavad rõõmsalt pidada kõik pered, kus on olemas isa, kellele lilli viia ja kingitusi teha. Kui seda isa pole, siis on vast vanaisa.

Kasutatud kirjandus:

Piret Õunapuu. PÜHAD ja KOMBED. Kirjastus:Tänapäev.