|
ELAN TUNDES, ET VASTUTAN
Minni Nurme
Mina ei ole lahtine, hälbinud leht, mida
tuul pillub siia ja sinna, maaga köidab mind side, mis tugev
ja eht, minu juured on sügaval pinnas.
Esiemad on pärandand tohutu jõu kõigist
koormatest, mida nad talund. Tunded, mida on iganes tundnud mu
põu, pole üksiku rõõmud või
valud.
Elan tundes, et vastutan kõikide ees, kes on enne meid
elanud ammu. Elan tundes, et vastutan kõikide ees, kes
kord pärast meid seavad siin sammu.
|