PILDID
Jakob Tamm

1.

Sa õpetasid, ema,
mind raamatut lugema;
meil oli lauluraamat
ja testament käsil ka.

Sa istusid voki taga,
su kõrval ma istusin.
Sa ketrasid, aga mina
su kõrval lugesin.

Ja tuli mul sõna ette,
kus tähti ei kogund keel,
siis ütlesid sina selle,
ja mina kordasin veel.

Ma kordasin sõna ja läksin
siis uue kallale sääl...
Vokk vuras ja jalglaud vehkis
ja helises minu hääl.

2.

Küll tihti hommikul, ema,
kui oli vast pühapäev,
sa ajasid karja metsa,
et vähem mul oleks vaev.

Sa olid karjaseks ise
ja magada lasksid mind.
Ma olin rõõmus, kuid siiski
ei tänada osand sind.

Ja sina - ei nõudnudki tänu,
ei pööranudki selleks mu pead:
sa olid isegi rõõmus,
et teha said mulle head.

3.

Sa panid mu jalad kinni,
kui olin veel magamas,
siis alles su sõna, ema,
mind unest äratas.

Sul oli mu uni kallis,
kuid kari ootas mind.
Täis jonni mitu korda
ma pahandasin sind.

Sa andsid mu jonni andeks -
küll teadsid, kuis tuli ta:
oh, uni on hommikul magus,
on magus otsata!

4.

Ma olin kord karjaseks võõrsil -
mind vaatama tulid sa;
sa tulid, mu ema, ja nõudsid,
kuis eluga rahul ma.

Ma ütlin, et muidu on mõnus,
et karjasel lõbus koht,
kuid jalad mul lõhkenud ära
ja tühi on praegu kõht.

Mu jalgu sa vaatsid ja mähksid,
mul andsid leiba-võid,
tükk aega seal olid ja läksid -
mul pisarad silma lõid.

Mul oli sust lahkuda hale,
vist hale oli ka sul...
Ma nägin: sa pühkisid silmi -
nutt muljus kurku mul.

5.

Kiitus.

Kord tuttava külanaisega
sa rääkisid, ema.
ma läksin su juurde, mind nägid sa,
mind nägi ka tema.

Ta küsis, missugune olla ma
ning praegu kui vana?
Kas raamatut oskavat lugeda,
kas kuulda ka sõna?

Ei mõistnud ma midagi vastata:
mul oli nii häbi.
Ma mõtlin, mis sellest tal küsida,
kuis mina saan läbi?

Sa, ema, seal minu eest vastasid
siis nõnda ja nõnda:
ma lugeda ammu raamatuid
ja mõista ju mõnda.

Ma kuulsin, sa kiitsid mind tema ees,
ja maha ma vahtsin;
kuid kiidul küll midagi oli sees,
mis kuulda ma tahtsin.

Su südame soojus mu vastu säält
siis säras nii rohke;
ma mõistsin su sõnu, su magusat häält:
mu üle sa uhke.

 

Emalaulud. "EESTI RAAMAT".-Tallinn, 1972.Lk. 113-116.