KOLM EMA
Jekaterina Serova

 

Tuleb õhtu eel tuppa üks tilluke ema
ja nukult ta küsib: “Kuis, tütreke, elad?
Miks jälle sa, rüblik, siin laua all rassid?
Sa söönud ei ole, täis toitu su tassid.
Mis ma küll sellise tütrega teen?
Varsti sa oled kui kõrreke peen.
Tule nüüd sööma, sa tuulepea,
lõuna on valmis, maitsev ja hea.”

Ja siis tuli töölt koju tüdruku ema
ning tütrelt ta küsis: “Kuis, lapsuke, elad?
Sa pole vist söönud - su näost juba näen,
sa väljas vist mängisid terve päev.
Memm lõunale kaua sind kutsuma peab,
kuid sina vaid vastad: “Ma tean!” ja “Ma tean!”
Mis ma küll sellise tütrega teen?
Varsti sa oled kui kõrreke peen.
Tule nüüd sööma, sa tuulepea,
lõuna on valmis, maitsev ja hea.”

Ja siis tuli tuppa veel vanaema.
“Kuis läheb?” oma tütrelt küsis ka tema.
“Haiglas oled sa valves päeva ja öö,
kuid leia seal mahti ja ometi söö!
Kuidas sa niiviisi teisi veel arstid,
kui ise jääd kõhnaks ja haigeks sa varsti!
Mis ma küll sellise tütrega teen?
Varsti sa oled kui kõrreke peen.
Tule nüüd sööma, sa tuulepea,
lõuna on valmis, maitsev ja hea.”

Kolm ema nüüd istuvad mõttes,
ja tütreid nad silmitsevad.
Mis lastega ette võtta?
Kui raske on olla küll ema!

Pioneer nr. 3 / 1972.