KODUJUTT
Leelo Tungal
Kuidas me hakkame elama,
kui ükskord kasvame suureks?
Arvan, et hakkame elama
isa ja ema juures.
Paneme ühes emaga
õhtuti rullid pähe.
Meie ka ühes temaga
mehele enam ei lähe:
mängime, mürame isaga,
räägime muinasjuttu.
Viime koos isaga kisaga
enese lapsed tuttu.
Isaga juttu ajame
tõsiselt nagu ema.
Majasse üldse ei vaja me
võõrast meest vedelema.
Võib - olla õpetajagi
võtame endale koju.
Muid pole meil vajagi.
Kui, siis üht koerapoju.
Leelo Tungal. Väike ranits. - Tallinn: Eesti Raamat, 1982. - Lk. 23.