HEA EMA
Maimu Linnamägi

 

Et mu ema on hea,
kes siis seda ei tea.
Nüüd ma lähengi emale appi,
kui ta silmuseid loob
ja minu eest koob
sedasamust, noh, pajalappi.

 

Mina magama poen,
tema päevikust loeb:
ta mul unustab vahetevahel
mõne vihiku maha
ja see on nii paha,
et ma toon talle
selle eest kahe.

 

Mul nii kahju on tast,
et ei olegi last
nõnda head,
kes mu ema ka vääriks!
Oh et läheks nüüd tõeks
mõte väikesest õest,
kelle saame ehk
järgmiseks nääriks!

 

Täheke nr. 3 / 1983.